Lauaarvutite-sülearvutite kaitsmise kõrval tuleks tähelepanu pöörata ka teiste nutiseadmete, telefonide ja tahvelarvutite turvamisele. (Vida Press)

Kuigi Eestis pole nutitelefonide nakatumine pahavaraga väga suurprobleem, peaksid kasutajad siiski olema teadlikud internetis varitsevatest ohtudest.

Pahavaraga nakatunud nutitelefon võib hakata ise helistama, sõnumeid saatma, internetis käima, isikuandmeid õngitsema ning peale selle võib pahavaraga nakatunud telefon saata telefonis olevaid andmeid ja faile pahalasele. „Viimase kahe aasta jooksul pole meieni jõudnud ühtegi telefoni pahavaraga nakatumise juhtumit. See aga ei pruugi tähendada, et Eestis sellist probleemi ei ole ning et inimesed ja seadmed oleksid kaitstud,” tõdeb riigi infosüsteemi ameti (RIA) küberturvalisuse teenistuse ehk CERT Eesti (CERT-EE) spetsialist Sille Laks.

Eestis on väidetavalt kasutusel ligi miljon nutiseadet. Kui paljud neist võivad olla pahavaraga nakatunud, pole võimalik hinnata. „Oleme selle teema aktuaalseks muutudes mitmeid üleskutseid teinud, et kasutajad CERT-EE-ga ühendust võtaksid ja teavitaksid pahavaraga nakatunud telefonidest. Hoiame arengul silma peal ning teavitame ja hoiatame inimesi avalike kanalite kaudu uutest trendidest ja ohtudest,” lisas CERT Eesti spetsialist. „Peamiselt võib pahavara saada tundmatutest kohtadest tarkvara alla laadides ning pahavaraga nakatunud veebilehti külastades,” tõdeb ta.

Telia Eesti turvaintsidentide valdkonnajuht Aare Kirna sõnul on Eestis turvateadlikkuse tase kindlasti kõrgem kui maailmas keskmiselt, kuid sellest hoolimata võib nutitelefoni kasutaja „komistada” mõne pahavara otsa. „Tundmatute linkide avamine nutitelefonis on sama riskantne kui arvutis. Kui näiteks klikkida mõnel modifitseeritud lingil, võib telefon hakata kasutaja teadmata tegema kõnesid ja saatma SMS-e tasulistele välismaistele numbritele. Siin on suure arve tekkimise oht,” märkis Kirna.

Kulukad telefonimängud

Vanemad peaksid laste ja noorte netikäitumisel silma peal hoidma. Aeg-ajalt jõuavad avalikkuseni juhtumid, kui vanemad on kimpus lapse tekitatud üllatusarvetega, mis on tekkinud lapse kasutatud või ostetud tasuliste mängude ja rakendustega. Samas on üllatusarvete vältimiseks mitmesuguseid turvalahendusi. „Mänguloojad kipuvad eelistama nn mängusiseseid oste, kus laps mänguhoos on nõus raha maksma. Lapsevanem ei peaks oma krediitkaarti püsivalt kasutajakontoga ühendama. Lastele tuleb õpetada raha väärtust ja kiusatuste vältimist ning seda, et ka mängud tuleb alla laadida üksnes ametlikust poest,” soovitab Laks.

Telia Eesti lisaväärtusteenuste valdkonnajuht Maksim Melamed tõdes, et hetkel ongi üha enam hoogu sisse saamas trend, kus arvutite-sülearvutite kaitsmise kõrval pööratakse üha enam tähelepanu ka teiste nutiseadmete (telefonide, tahvelarvutite) turvamisele.

---

Neli soovitust nutitelefonide kasutajatele:

• laadi mobiilirakendusi alla üksnes tootjate ametlikest poodidest;

• ära külasta kahtlasi veebilehti;

• jälgi hoolsalt, milliseid õigusi vabatahtlikult oma nuti-äppidele annad;

• paigalda nutiseadmele viirusetõrjeprogramm, sest nutiseade on kõigest väiksemaformaadiline arvuti, mis vajab samamoodi kaitsmist nagu tavaline arvuti.

Allikas: CERT-EE

0 kommentaari

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias