Kirjanik Juhan Voolaid (Erakogu)

kuulas Tiit hoolega. Ta oli väike mees, paks, aga peenikeste jalgadega, suurte ninasõõrmete ja räbalaks kantud tuhvlitega.

Ukse tagant kostis pallipatsutamist, ketsikriginat, jooksumüdinat ning vahele teravat vilet. Tiidu WCs toimus täna Eesti meistrivõistluste kolmas finaalmäng, rahvusvahelise tasemega korvpallimatš, milles osales peale eestlaste mitu osavat mustanahalist sportlast, lisaks üks range udmurt. Korvpalliliidu president ise oli Tiidule paari päeva eest helistanud.

„Saku suurhalli katus sajab läbi,” kõlas telefonis nukker hääl, „ja kõik teised suuremad saalid on hõivatud, ega me muidu teid ei tülitaks.”

„Kes räägib?” küsis Tiit.

„Korvpalliliidu president,” vastas korvpalliliidu president. “Äkki saate aidata?”

„Kui see on minu võimuses, siis palun väga,” lubas Tiit kohe. „Ma olen ise suur spordisõber.”

„Väga hea,” kostis torust kergendatud ohe. „Aga rahadega on seis praegu nii vilets, et tasuta piletit me teile kahjuks organiseerida ei saa.”

„Oh, pole midagi, pole midagi!” hüüatas Tiit – no tõepoolest lahke mees – küll ma piletiraha ikka leian. Ega nii tähtsat mängu just tihti su oma vetsus ei peeta.”

Ja nüüd seisiski Tiit kõheldes WC ukse taga, viieeurone näpus. Ta tahtis just ust avada, kui koridori ilmus Emma, Tiidu lõtv naine, kes vaatas Tiitu hetke, mühatas ja sisenes vetsu. Seest kostis pikk vile, rahvas vakatas, ketsikrigin lõppes ning mäng peatati. Tiit kuulis solinat, seejärel veekohinat ning siis heatahtlikku aplausi. Emma väljus WCst, vaatas Tiitu ja lausus: „Imelik.”

„Mis on imelik?” küsis Tiit ja naine vastas:

„Sokk on päriselus kõvasti pikem kui telekas.”

Vetsust kostis jälle vilet, rahvas hakkas karjuma ning ketsid krigisema. Tiit koputas ja paotas ust, kuid kellegi karvane käsi tõmbas selle seestpoolt jälle kinni.

-------------------

Miks ta seda teeb?

Igapäevaseid uudiseid jälgides saab aimu, et maailm on üsna masendav paik ja tekib mõte, et kuskil võiks kogu sellele jamale mingi vastukaal olla. Pinged vajavad leevendust, tavaelu vaheldust. „Voolaid vestab” oma lõtvade füüsikaseaduste, kummaliste karakterite ja äärmuslike situatsioonidega võikski seda kõike pakkuda. Just selleks on need tekstid kirjutatud.

0 kommentaari

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias