Sõbrants tuli mulle eile külla. Kuna olen suur külmavares, oli mul aastaajast hoolimata korter üsna soojaks köetud, lisaks tegin parajasti köögis kooki. Jooksingi kiiresti tagasi kööki, jättes sõbranna esikusse lahti riietuma.

Kui ma ütlen lahti riietuma, siis ei oodanud ma muidugi, et äsja jope, salli, pikkade pükste ja saabastega inimene satub mu elutuppa bikiinides. Aga umbes nii läks! Kui sõbrants tuppa astus, kandis ta vaevalt kannikaid katvaid teksalühkareid ja nabapluusi.

„Oot, sul olid ju enne jalas pikad teksad?!” kohmetusin mina.

„No olid jah, aga sul on siin nii soe, mõtlesin, et võtan ära. Need, mu kallis, on lühendatavad teksapüksid! Sa peaksid uueks hooajaks ka ühe paari ostma. Kui on natuke palav, võtad põlvest alumise osa ära. Kui on päris troopika, nagu siin sinu juures, võid ära võtta terve sääre ja saad ägedad hotpantsid. Ning mu pluus käib samamoodi – varrukad, krae ja taljeosa võid soovile vastavalt kas ära võtta või külge tagasi panna. Kas pole lahe?” vadistas sõbrants ja tegi mu elutoa põrandal täispöörde nagu moelaval.

Mina oma peas mõtlesin, mis mu sõbrantsiga juhtus ning kes on too teleostukanali moodi vahutav robot mu elutoas.

Äravõetavate osadega riided ei saa mitte kunagi cool’iks, nii palju kui „praktilise meelega” kaaskodanikud meile neid ka pähe määrida üritavad. Mulle meenub ka sõbrants, kes otsustas varuda vastupidise riideeseme – saapad, millel püksid juba küljes. See nägi tema sihvakatel koibadel tegelikult päris äge välja. Nalja hakkas saama siis, kui tal paluti too veidrus lennujaamas ära võtta.

„Aga ma ei saa ju pükse kõigi ees maha tõmmata!” selgitas ta segaduses turvapoistele.

Selgus, et saab küll – lennujaama privaatses läbiotsimisruumis. Sellest ajast saadik pole ma tema jalas pükssaapaid näinud.

Ahjaa, mu 56-aastane tädi on kuuldavasti endale Tinderis elu armastuse leidnud. Ootan hetke, mil too talle oma rasket ja vaest elu kurtma hakkab :)

0 kommentaari

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias