4
fotot
„Rakett 69” võitjad, GAG-i õpilased Karl Vilhelm Valter ja Frida Laigu kerkisid raketina edukate taevasse. Taustal koolidirektori helesinine „Volga”. (HEIKO KRUUSI)

Karl Vilhelm Valter saavutas äsja, 16. eluaastaks selle, milleni Frida Laigu jõudis alles kaks aastat vanemana: nad mõlemad on võitnud ETV noorte teadussaate „Rakett 69”. Ja mõlemal on kindlustatud koht ülikoolis.

„Rakett 69” võitjad, GAG-i õpilased Karl Vilhelm Valter ja Frida Laigu kerkisid raketina edukate taevasse. Taustal koolidirektori helesinine „Volga”. (HEIKO KRUUSI)

Korduvalt rahvusvaheliselt parimaks teadus- ja noortesaateks tunnistatud „Rakett 69” on olemuselt sama lihtne nagu elu ise, või – nagu kõik ellujäämiseteemalised telemängud. Alustab 15 noort, iga saatega langeb kõige vähem edukas välja. Hooaja lõpetab suur finaal, kus võitja saab Eesti teadusagentuurilt 10 000-eurose teadusstipendiumi ning talle ja teise ja kolmanda koha saavutanule on tagatud omal valikul koht kas Tartu ülikoolis või Tallinna tehnikaülikoolis. Hulk kuulsust ja uusi sõpru veel pealekauba.

Saates tuleb võistlejail lahendada keerukaid, enamasti üsna palju nutti nõudvaid praktilisi ülesandeid, mis eeldavad füüsika- ja matemaatikateadmisi, mehhaanika ja robotitehnika tundmist ning ka tööriistade käsitsemise oskust. Kindlasti oskust töötada meeskonnas, kuid samas suutlikkust oma idee vajaduse korral maksma panna. Sest kui alguses on võistlustules kolm meeskonda, siis kümnendast saatest võistleb igaüks vaid enda eest.

Kuidas teha?

Kuidas ehitada lihtsatest vahenditest patareid? Kuidas ehitada tuulegeneraatorile propellerit? Kuidas valgusenergia abil võti või seest välja sulatada? Kuidas programmeerida robot joont jälgima? Kuidas programmeerida robot värve tuvastama? Kuidas määrata gloobuse skaalat?

Heitluses on teleekraanil rohke vaatajaskonna silme all möödunud juba seitse hooaega, neis kolmel on võitjaks tulnud Gustav Adolfi gümnaasiumi (GAG) õpilased. Lisaks eelmise aasta võitjale Fridale, kel praegu käsil gümnaasiumi lõpetamine, ja tänavusele staarile, ajaloo noorimale raketlasele Karl Vilhelmile, kes lõpetab põhikooli, ka Timothy Henry Charles Tamm, kes läbis võitjana teise hooaja teaduskadalipu ja õpib nüüd Harvardi ülikoolis. GAG-st on olnud osalejaid pea igal aastal.

Muide, uue, kaheksanda (mõnedel kuuldustel kahjuks viimase) hooaja osalejate registreerimine on juba alanud. Kandideerida saavad vähemalt põhikooli haridusega noored alates 15. eluaastast ning gümnaasiumiõpilased või ülikooli tudengid. Neil kõigil tuleb kohtunike hindava pilgu all läbida loogikat, teadmisi ja osavust testiv teaduslabürint.

Kuidas asi käib?

Võistlus on väga pingeline: üleanded nõuavad nutikust, samas on nende lahendamiseks või vajaliku seadme ehitamiseks aega napilt. Ja veel meeskonnatöö, oma idee eest seismine... „Alguses oli probleeme jah,” tunnistab Karl Vilhelm: „Olin ju alles üheksandik, öeldi et – väga tore, Karl räägi-räägi, aga las nüüd suured inimesed otsustavad asjad ära, eks ole. Mida saade edasi, seda paremini suutsin end kehtestada, sest minu ideed olid paremad.”

16-aastane Karl Vilhelm on Rakett 69 noorim võitja. (Alis Mäesalu)

„Meie meeskonnas polnud sellist sõnelemise ja vaidlemise asja, nagu sel aastal roheliste (Karl Vilhelmi) meeskonnas. Me suutsime paremini kompromissideni jõuda. Küll nad kuulavad, kui ikka idee on hea. Meil tekkis selline sünergia, igaüks panustas midagi,” meenutab Frieda oma kogemust. „Selline olukord kujuneb sammhaaval, sest inimesed pidid koostegemist harjutama.”

„Oma idee maksmapanek on sellisel võistlusel tähtis. Ainult kokkuleppimise õhkkonnas on tulemuseks kaotus, keegi võistkonnast läheb saate lõpus koju,” selgitab Karl Vilhelm ellujäämisstrateegiaga mängu teoreetilisemat poolt. Mõlemad nendivad, et saade on päris närvesööv, sest teada on – iga saate lõpus jääb üks osaleja välja. „Aga saatemeeskond on väga sõbralik, kõik on suurepärane,” kinnitavad nii Frida kui ka Karl Vilhelm.

Karl Vilhelmi meeskonna ehiotatud Goldbergi masinal jäi ette antud 112 sekundist puudu 0,1 sekondit. (Alis Mäesalu)

Kuidas tänavune finaal oli?

2017. aasta „Rakett 69” superfinaaliks olid võistlustulle jäänud 16-aastane Karl Vilhelm ja 21-aastane Tartu kutseõppekeskuse õpilane Gert Lees. Ülesanne anti ehitada 24 tunni jooksul koos varem lõpetanud võistlejate seast valitud abilistega Kultuurikatla hiigelruumis valmis Rube Goldbergi masin, mis töötaks täpselt 112 sekundit, üks iga seni eetris olnud Raketi saate kohta.

Mõnda Goldbergi masinat olete ilmselt kõik näinud: see, kus pallid veerevad, doominokivid langevad ning lõpuks puhkeb ilutulestik või heisatakse lipp, nagu Raketi ülesandes. Masina ehitamisel oli materjalide, seadmete ja meetodite valik mitmekesine. Kuna töö oli mahukas, tuli jagada see etappideks ning kõike koordineerida. Karl Vilhelmi suure konkurendi Gerdi konstrueeritud masin valmistas kõigile minestamiseni suure ehmatuse: viimasel kolmandikul hüppas parasjagu veerev pall rennist välja keset põrandat.

„Kui ma ikka nägin, kuidas see tagasi põrkas, ei uskunud ma oma silmi. Gerdil oli niivõrd uskumatu vedamine”, räägib Karl Vilhelm. Gerdi masin töötas edukalt lõpuni, 112 sekundi märgist jäi lisaks suurele vedamisele puudu ülinapp 1,9 sekundit. Saates oli näha, et Gert kahtles, kas sellist tulemust on võimalik ületada. „Tegelikult oli see põrkamine kahekordne vedamine, sest täpne aeg tuli vaid seetõttu, et pall jättis osa oma teekonnast vahele,” märkis Karl Vilhelm.

Gerdi konstrueeritud masin valmistas kõigile minestamiseni suure ehmatuse: viimasel kolmandikul hüppas parasjagu veerev pall rennist välja keset põrandat. (Alis Mäesalu)

Tema enda masin sisaldas elektriraudteed, loomulikult ka renne ja muid vidinaid ning üht robotit. „Proovisime oma masina kolm korda läbi, et kas töötab ja kui kaua aega võtab. Saime kogu aeg ühesuguse, stabiilse tulemuse, et viis sekundit vähem. Ütlesin siis, et programmeerime roboti tsükli viis sekundit pikemaks. Meeskonnakaaslane hakkas tingima. Lõpuks leppisime 4,9 peale kokku. Ja uskumatuna tunduv tulemus oligi vaid 0,1 sekundit etteantud ajast väiksem. Oleks võinud olla täiesti nullis,” meenutab võitja võidu nüanssi. Aga masin – see töötas ilma ühegi tõrketa, ehkki viiteaeg tahtis vaatajail (ja ilmselt ka Gerdil) hinge seest süüa.

Kuidas jõutakse saatesse „Rakett 69”?

Eesmise aasta võitja, praegu gümnaasiumi lõpueksameid tegev Frida Laigu meenutab, et süüdi oli nende koolist pärit, Fridaga koos väitlusklubis tegutsenud Timothy Tamm, kes oli võitnud teise hooaja ja julgustas teda end kirja panema. Praegu põhikooli lõpetav ning gümnaasiumi astuv Karl Vilhelm aga nendib, et kui „Rakett 69” alustas, oli tema 9-aastane ning vaatas saadet põnevusega. Ise arvas, et võiks osa võtta näiteks tuleval aastal, aga „Frida soovitas, et nüüd on õige aeg, pane end kohe kirja!”, meenutab elavaloomuline noormees olusid, mis viisid sinnamaale, et nüüd on ta 16-aastasena noorim võitja: „Põhikool alles lõpetamisel, aga juba ülikoolikoht olemas, endalegi uskumatu!“

Frida julgustab kõiki, ka tüdrukuid, võistlusel osalema, sest seal on tarvis mitmesuguseid praktilisi oskusi, ja muidugi koolitarkust. „Meie maaelamises on isa kogu aeg midagi meisterdanud, mina olen kogu aeg kõrvalt vaadanud ja selle käigus palju õppinud. Nii puutööd kui ka muid tarkusi, tööriistadega ringikäimist samuti,” märgib Frida.

Karl Vilhelm kostab n-ö taustapärimise peale, et talle on kogu aeg meeldinud meisterdada ja asju parandada või ka lihtsalt lähemalt uurida, asjadele uusi rakendusi leida: “Ükskord ehitasin elektrimootoriga käivast veepüstolist ja puldiautost kokku puldiga kaugjuhitava veepüstoli, millega oli hea kaaslasi märja dušiga ehmatada.” Karl Vilhelm ei tee saladust, et asjade osadeks võtmine ja uutmoodi kokkupanek pole ainus meelelahutus. „Praegusel ajal on inimestel varasemaga võrreldes nii palju valikuid. Minu vanuses oleksin minevikus olnud adraga põllul, mitte Raketi saates. Või bändiproovis, või spordisaalis. Või suusatamas. Suurepärane aeg on.”

Tegelikus elus, võiks arvata, on saates omandatud kogemustega palju ette võtta. „Ega otseselt eriti ei ole, sest kus sul siis ikka tuleb kolmekümne minutiga lahendus välja mõelda ja ka teoks teha. See on ikka telesaade. Aga muidugi, meeskonnatööd ja enda ideede läbisurumist, seda õpib küll,” kinnitab võitjamees.

Kas Raketi jaoks saab ka treenida? “Ülesandeid mõtleb teadusmeeskond välja seinast seina, neid oska ikka ennustada. Muidugi tasub vanad saated hoolega üle vaadata. Praktika jaoks aga võta näiteks raadio osadeks ja tee korda. Õpid, kuidas osad kokku käivad, kuidas skeem töötab. Saates elektroonikat muidugi palju pole, see pole eriti telegeeniline, elektrone pole ju näha,” selgitab Karl Vilhelm ja lisab: “Üldiselt – nokitsemine ongi selline mediteerimise värk, mulle meeldib. Kasvõi heegeldad midagi. Või teed puidust midagi, nikerdad. Lihvid ja mõte liigub oma rada.”

„Mulle meeldib joonistada või käsitööd teha või lugeda. Käisin üsna pikalt kunstikoolis, sealt ka need oskused. Mängisin ka sulgpalli ja bridži,” lisab Frida oma treeningmeetodite kohta.

Kuidas edasi?

Nagu öeldud, tõi Raketi võit peale tuntuse kaasa võimaluse valida ülikool, kuhu omal valikul astuda. Frida küll ütleb, et temal on siht võetud Tartu või Tallinna asemel hoopis Šotimaale, Edinburgi ülikooli: „Soovin õppida inseneeriat. Muidugi, kui kõik edukalt kulgeb, siis kaugem siht oleks teadustööd teha kosmoseekspeditsioonidel. Gümnaasiumi riigieksamid on seljataga, enamik läksid (vist) hästi, aga tulevik on muidugi selgusetu.”

„Kui Frida ei tea veel päris täpselt, siis mida saaksin mina praegu põhikooli lõpetamise järel arvata ülikooli ja eriala valikust kolme aasta pärast,” küsib Karl Vilhelm retoorilis-irooniliselt.

„Ka kosmosse on võimalik jõuda, kui õppida õiges ülikoolis ja koguda vajalikke kontakte,” arvab Frida.

„Raketi-saates võistlemine on nagu elustiil,” kinnitab ta ja Karl Vilhelm lisab: „Mõtteviisi on küll muutnud. Näiteks, kui midagi läheb katki, siis vaatad, ehk saab ise korda teha, olgu see külmkapp või mõni muu asi. Või saad vähemalt teada, kuidas see töötab.”

0 kommentaari

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias