Kivikuninga mäng: laps seisab teistest kõrgemale kivile (etnograafiline). Vida Press (Andrii Biletskyi / Alamy)

Ajal, mil üleilmseid võimusuhteid mõjutavad üksikute persoonide teod ja tahe, olgu nad siis leidnud peakorteri kremlis või mõnes muus palees, on meil persoonid poliitikas hoopiski otsa lõppenud.

Meie riigi ülesehitamise peamine alusidee on jäänud seejuures sootumaks kandjata. Ja ega teistelgi ideedel eriti hästi ei lähe.

Lahkunud hiidude asemele pole tulnud väärilisi pärijaid. Hiiglaste kukile on roninud päkapikud, kes on niivõrd ametis allakukkumise vältimise ning üksteisele liiva silmapildumisega, et pole õieti aega ümbergi vaadata. Uutest ideedest rääkimata. Ja siis korraldatakse päkapikkude öölaulupidusid, et kes on ikka kõvem istuja. On selge, et ühe ajastu, senise poliitilise grammatika aeg on läbi saamas, ehkki leksika on veel sama.

Praeguseks kujunenud il sistema – kus lihavõttemunadest hautakse broilerid ning neist tegevpoliitikuid – enam ei toimi. Persoonide väge ja jõudu on vähe ja ega sel moel seda juurde ei tule.

Paljud vaatlejad nendivad, et meil oleks vaja uut poliitilist jõudu, kes seaks taas esiplaanile rahva ja riigi huvid. Kel oleks suuri ideid elukorraldust edendada ning üha kiirenevas tempos kihutava maailmaga üht sammu hoida. Üha raskem on nendega mitte nõustuda.

Niisiis: haritud ja oma riigi pärast südant valutavatel inimestel oleks praegu just õige, et mitte öelda viimane, aeg oma tavapärased toimetused mõneks ajaks kõrvale panna ning käised üles käärida. Nagu veerand sajandit tagasi tehti. Ning Eesti põlv taas uueks luua.

0 kommentaari

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias