Kampaania avaüritusel Tallinna spordihallis sooritasid kaitseväe üldfüüsilise testi ajateenistuse läbinud, seda sammu alles plaanivad naised jt huvilised. (Kaitseväe peastaap)

Käimas on kampaania „Naised vormi!”, millega kaitseministeerium kutsub noori naisi üles vabatahtlikult ajateenistust läbima.

„Riigikaitse on universaalne ja usun, et tahe Eestit kaitsta ei ole naistes ja meestes erinev. Kõikidel ühiskonnaliikmetel on anda väga oluline panus rahu- ja julgeoleku tagamisse,” ütles kaitseminister Margus Tsahkna kampaania avaüritusel. „Mul on väga hea meel näha, et Eesti naistel on soov panustada meie riigi kaitsesse ning see huvi on aja jooksul kasvanud. Olen andnud korralduse, et naistel oleks võimalus ajateenistust läbida kõikides väeosades,” lisas kaitseminister.

Piiranguid pole

Nii meestel kui ka naistel on võrdsed võimalused ajateenistuses oma tugevaid külgi ja võimeid näidata ning hiljem kaitseväelist karjääri teha. „Riigikaitse on kõikide kodanike ja terve ühiskonna ühine jõupingutus, mistõttu on riigikaitsesse oodatud panustama mehed ja naised võrdselt. Kampaania eesmärk on suurendada naiste teadlikkust kaitseväeteenistuse võimalustest. Võrdsete võimaluse loomine väärib arutelu naiste senisest suurema rolli üle riigikaitses,” põhjendab naiste vabatahtlikku ajateenistusse kutsumist ja selleks tehtavat kampaaniat kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonna digitaalse kommunikatsiooni nõunik Anniki Rebane.

Ta kinnitab, et tänavu aastast on naisajateenijatele avatud teenistusvõimalused kõikides reservüksusi ettevalmistatavates väeosades ning tegevväelastena saavad naised praegu teenida ja teenivadki kõikides kaitseväe struktuuriüksustes. „Kaitseväes ja kaitseliidus ei ole erialasid ega ametikohti, kus naiste osalemine on soost tulenevalt piiratud või eelistatud, samas kehtivad kõigile kaitseväelastele soost sõltumata võrdsed nõuded ja tingimused, erandiks jäävad vaid normatiivid kaitseväe kehalise ettevalmistuse testis,” lisab kaitseministeeriumi nõunik.

Ajateenistusse astumise eelduseks on hea tervis. Loomulikult peab kõigi kutsealuste tervis peab vastama tervisenõuetele ja seda hinnatakse enne teenistusse kutsumist kaitseressursside ameti arstlikus komisjonis. Kui arstlik komisjon on edukalt läbitud, siis järgmise sammuna kutsutakse isik ajateenistusse. „Kohe ajateenistuse alguses viiakse läbi üldfüüsiline test, mille järgi hinnatakse vastsete ajateenijate füüsilist vormi ning sealt edasi alustatakse sõduri baaskursuse ja treeningutega. Vajaduse korral hinnatakse peale tervise ka kutsesobivust – mõlemale soole ühtsel alusel. Hindamise eesmärk on selgitada kutsealuse isikuomaduste põhjal välja kõige sobivam sõjaväeline väljaõpe. Väljaõpe ajateenistuse kestel ja testid on kõikidele ühtsel alusel, välja arvatud üldfüüsilise testi normid. Üldfüüsilise testi edukas läbimine ei ole ajateenistusse astumise eelduseks. Test sooritatakse ajateenija üldfüüsilise vormi hindamiseks. Füüsilise ettevalmistuse ja hindamise eesmärk on kaitseväelaste ettevalmistamine rahu- ja sõjaaja ülesannete täitmiseks. Tegevväelane peab vastama ametikohale kehtestatud kehalise ettevalmistuse nõuetele,” selgitas kaitseministeeriumi nõunik.

„Teine üldfüüsiline test toimub sõduri baaskursuse lõpus ehk umbes 3 kuu pärast. Testi positiivse soorituse korral on võimalik ajateenija määrata sõjaaja ametikohale. Kui ajateenija testi ei läbi, jätkab ta ajateenistust reamehena kuni testi positiivse sooritamiseni. Ehk teisisõnu, kui soovitakse õppuste läbimisel järgmist auastet, peab test olema sooritatud positiivselt,” täpsustas ta. “Üldfüüsiline ettevalmistus on sõduri baaskursuse väga oluline komponent: treeningud hõlmavad kogu õppeajast umbes kümnendiku. Lisaks õpivad sõdurid rivilist käitumist ja osalevad väliõppustel ning rännakutel.” Üldfüüsiline test koosneb toenglamangus kätekõverdustest, selililamangust kahe minuti jooksul istesse tõusust ja 3200 m jooksust. Oluline on ka harjutuste teostamise järjekord. Iga harjutuse eest võib saada 100 punkti. Positiivseks soorituseks tuleb saada vähemalt 190 punkti.

Majutus eraldi või koos

Kaitseministeeriumi nõuniku sõnul lahendatakse naissoost ajateenijate majutus sisemise ruumikasutuse korraldamisega. „Kuperjanovi jalaväepataljonis ja tervisekeskuse väljaõppekeskuses on naissoost ajateenijate majutus korraldatud ülejäänud allüksusest eraldi naistele mõeldud magalas, samas kui 1. jalaväebrigaadi allüksustes on naiste majutus meesoost ajateenijatega samades magalates vastavalt ajateenijate kuuluvusele allüksustesse. Teisel juhul pakutakse naisajateenijatele privaatsust voodeid eraldavate kardinate või kappidega,” kinnitas Rebane.

Alates 2013. aastast on Eesti kodanikest naistel vanuses 18–27 võimalus asuda omal soovil ajateenistusse. Sellest ajast praeguseni on ajateenistust alustanud kokku 93 naist, kellest 41 on ajateenistuse läbinud ning 23 veel läbimas.

---

Tõsine otsus kogu eluks

Ajateenistusse asudes soovitab kaitseministeerium arvestada, et kaitseväekohustuse võtmine on tõsine otsus ja kohustus kogu eluks.

Ajateenistusse asumist tasub kaaluda naistel, kes näevad kaitseväeteenistuses kutsumust ja tulevast elukutset.

Kaitseväekohustust võttes peab arvestama kaitseväekohustusega 60. eluaastani (k.a), sh kohustusega ilmuda reservõppekogunemistele.

---

Naiskaitseväelased pikkadest juustest loobuma ei pea

Kaitseväelase välimusele ja riietusele esitatavaid nõudeid kirjeldab kaitseväe ja kaitseliidu tegevliikme vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise kord. Allpool on väljavõte nõuetest naiskaitseväelastele. Need punktid kehtivad eelkõige välivormi puhul, tavavormi kandmist sätestavad reeglid tulevasi ajateenijaid ei puuduta.

* Naiskaitseväelased, kelle juuksed on pikemad kui õlgadeni, kannavad neid ühe korrektse ja tagasihoidliku kinnitusvahendiga kinniseotult. Soeng peab võimaldama kanda korrektselt vormimütsi ja teisi peakatteid.

* Naiskaitseväelaste küüne pikkus võib olla kuni 5 mm üle sõrmeotsa ning küünevärv tagasihoidlik.

* Kõigil kaitseväelastel on välivormiga keelatud kanda ehteid, v.a abielusõrmust, samuti on keelatud kanda kulmu-, nina-, keele- ja hambakaunistusi.

0 kommentaari

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias