4
fotot
Lahinguvälja mälestussammas, mis jõuti küll püstitada, jäi avamata. (ERM Fk 2813:143)

Taasiseseisvumise tuhinas taastati enamik vabadussõja ausambaid, kuid neist üks olulisemaid, üheks Eesti vabadussõja murdelahinguks peetud Kehra lahingu mälestusausammas Lahinguväljal on seni taastamata.

4. jaanuaril 1919. aastal toimunud Kehra lahinguga peatati vabadussõjas punaste pealetung Tallinnale. Lahingu saatuse otsustas Kehra jaamast startinud soomusrong number 1. Kehra jaamast umbes viie kilomeetri kaugusel toimunud lahing oli eestlastele edukas: kokkupõrge kestis ligikaudu poolteist tundi. Punaväelased põgenesid ja kandsid kaotusi 20–50 mehe võrra. Soomusronglaste hulgas sai haavata vaid üks sõjamees.

1930-ndatel valmis skulptor Ernst Jõesaare Lahinguvälja mälestussamba kavand, kaitseliidu algatusel jõuti 6,5 meetri kõrgune sammas valmis saada ning selle avamine oli plaanitud 23. juunile 1940. Paraku sõja puhkemise tõttu ausammast avada ei jõutud ning võõrvõim otsustas selle hoopis õhku lasta.

Tõenäoliselt just 6,5 meetri kõrguse graniitsamba ülesehitamise kulukuse tõttu jäi Eesti riigi taastamise ajal Lahinguvälja ausammas taastamata.

Lahinguvälja mälestuskivi, mis avati 2000. aastal (Kristjan Roos)

2000. aastal avas Anija muinsuskaitse selts mälestuskivi, milleks kasutati esialgse samba säilinud tükke.

2015. aasta 4. jaanuaril, Kehra lahingu 96. aastapäeval, avati Lahinguväljal infotahvel ning just siis tekkis Anija vallavanemal Arvi Karotamil ja kohalikel ajaloohuvilistel mõte, et ajalooline Lahinguvälja monument tuleb igal juhul taastada.

„Lahinguväljal seiskasid soomusrongi võitlejad vabadussõja rinde ja sellega pandi alus Eesti riigi sünnile. Võime vaid ette kujutada, mis oleks juhtunud, kui vaenlane oleks rindest läbi murdnud. Tallinnas ootasid tehaste töölised vilet, et tänavatele tulla ja võim riigis üle võtta. Tänu võidukale lahingule seda ei juhtunud,” räägib Karotam, kes loodab, et mälestussamba taastamist on Eesti rahvas valmis toetama. Kuigi vallavalitsus loodab riigi ja ettevõtjate abile, võiks Karotami sõnul vähemalt kümme protsenti samba taastamise eelarvest tulla rahvalt. Eeldatavalt läheb taastamine maksma kuni 100 000 eurot, annetustena loodetakse koguda vähemalt 10 000 eurot. Samba juurde tuleb ka tänutahvel, kus on kirjas kõigi vähemalt 10 eurot annetanud inimeste nimed.

Mäletatavasti tekitas palju poleemikat Vabaduse väljakule püstitatud vabadussõja võidusammas. Mõnigi küsis, et kas see on raha otstarbekas kulutamine. Aga teisalt, kui pole Eesti ajalugu väärtustavaid mälestusmärke, siis ei pruugi ajaloolised sündmused inimeste teadvusse jõuda. „Kipume oma ajalugu unustama, märkamata meie rahva jaoks olulisi ajaloosündmusi. Peame olema tänulikud ja austama neid Eesti mehi, kes meile vabaduse tõid. Vabadussõjas tehtud kangelastegusid tuleb mäletada ja need praegustele põlvkondadele uuesti lahti rääkida,” leiab Karotam.

Kehra lahingu vabadussõja mälestussammas on Lahinguväljal plaanis avada Eesti juubeliaasta puhul 4. jaanuaril 2018. Karotami sõnul peaks mälestussammas valmis saama juba hilissügisel, sest talvel on ehitustööde tegemine raskendatud. Ennesõjaaegsed plaanid nägid ette Lahinguväljale suurejoonelise haljastuse. Nüüd loodetakse vajalikud tööd teha sügisel talgute korras. Ka praegu on mälestuskivi ümbrus korrastatud, kuid sellele ei pääse Lahinguvälja raudteejaamast hästi ligi, sest võsa ja puud on ees.

Seetõttu kutsub vallavanem kõiki ajaloohuvilisi 13. mail kell 10 koos tööriistadega kohapeale korrastustalgutele. „Tulevikus peaks mälestussammas rongiga mööda sõites olema juba eemalt hästi nähtav. Seda enam, et sinna on planeeritud ka valgustus. Sel suvel valmib valla toel mälestussamba juurde viiv tee,” tutvustab vallavanem.

Anija vallavanem Arvi Karotam, Lahinguvälja vabadussõja mälestussamba taastamise algataja (Heiko Kruusi)

Karotam ja Anija valla ajaloolased ei piirdu vaid Lahinguvälja ausamba taastamisega. Hiljemalt detsembris avatakse Kehra ajaloolises jaamahoones Eesti sõjaajaloomuuseumi filiaal. Koostöös muuseumiga tuleb sinna Anija vallas toimunud vabadussõja ajalugu tutvustav väljapanek. Oma ruumid saab jaamahoonesse ka kohalik kaitseliit.

Seega saavad ajaloosõbrad püüda tulevikus kaks kärbest ühe hoobiga: esmalt tutvuda Kehra raudteejaamas vabadussõja ajaloo näitusega ja seejärel külastada lahingutega seotud paiku. Ühtekokku on valla territooriumil neli vabadussõja mälestusmärki: Priskel, Voosel, Vetlas ja Lahinguväljal.

Anija vallavanemal Arvi Karotamil on veel üks suur unistus, mille täitumist ta lähiaastal loodab. Mis oleks, kui Kehra jaamast saaks sõita Lahinguväljale taastatud soomusrongiga number 1, nii nagu see toimus 1919. aasta 4. jaanuaril komandör Anton Irve juhtimisel.

Lahinguvälja mälestussamba taastamiseks saab annetada Anija vallavalitsuse arvelduskontodele: EE782200001120154013 (Swedbank), EE251010002018899000 (SEB). Ülekande tegemisel palutakse lisada annetaja nimi.

---------------------------------

Taastamist ootavad mälestussambad Viljandis, Narva-Jõesuus ja Tartus

Kuigi enamik vabadussõja mälestussammastest (üle 200) on taastatud, on mitme olulise puhul see seni tegemata.

Vabadussõja ajaloo seltsi esimehe Jaak Pihlaku sõnul on üks neist Viljandis asunud Sakalamaa langenud sõjameeste mälestussammas, mille skulptor oli Amandus Adamson. 1926. aastal avatud ja 1941. aastal purustatud sammas oli üks suuremaid ja kallimaid vabadussõja ausambaid. Samba kohale ehitati nõukogude ajal parteimaja. Viljandi linnal on plaanis ausammas taastada, kuid ilmetu nõukaaegse hoone lammutamise teeb keeruliseks asjaolu, et maja kuulub nii riigile kui ka eraomanikule.

Praeguseni on taastamata Narva-Jõesuu vabadussõja ausammas, mille skulptor oli samuti Adamson. Pihlak avaldas lootust, et tulevikus saab samuti taastatud Tartus asunud ratsarügemendi sammas.

„Vabadussõda ja mälestussambad on üks osa meie identiteedist. Kuna see on seotud meie riikluse rajamisega, siis peame seda tähtsustama,” tunneb Pihlak heameelt, et Lahinguvälja vabadussõja ausammas on kavas taastada.

--------------------------------

Kehra lahing

Lahinguvälja mälestuskivi, mis avati 2000. aastal (Kristjan Roos)

*Vabadussõja alguskuul detsembris 1918 saavutasid pealetungivad punaväed edu ja aastavahetusel lähenes rinne juba Tallinnale. Ihaldatud eesmärgini jäi vaid 30–35 kilomeetrit.

*Punaväe edasiliikumine oli aga peatumas. 3. jaanuaril 1919 löödi nad tagasi Harjumaal Valkla mõisa piirkonnas. Punaväe juhtkond pidas seda juhuslikuks ebaeduks, otsustades anda järgmisel päeval uue löögi lõuna poolt, et vallutada Kehra jaam, mille läheduses paiknes Viru rindel kaitset korraldanud Eesti 1. diviisi staap. Staabi taganemine Kehrast Raasikule pidi mõnedel andmetel olema märguandeks suurele enamlikule väljaastumisele Tallinnas ja seega oli kaalul palju.

*Tartu punaste kütipolgu 2. pataljoni ligikaudu 400 sõjamehe rünnak algas 4. jaanuari hommikul ja kaitseliidu valvesalk oli sunnitud peagi taganema. Keskpäeval jõudis Kehra jaama Tallinna raudtee töökojas hädapärase remondi saanud laiarööpme soomusrong nr 1, mida juhtis kapten Anton Irv. Kohapeal opereerinud soomusrong nr 2 liikus kohe tagalasse, täiendama oma veevarusid.

* Irv sai sõdurite ja kaitseliitlaste käest esmased teated lahinguolukorra kohta ja andis käsu ettevaatlikult edasi sõita. Umbes kell 13.50 märgati rongilt vahimaja nr 87 juures edasiliikuvaid punaste ahelikke.

*Puhkes klassikaline kohtumislahing, sest raudteest lõuna pool liikunud punaväelased märkasid aeglaselt vastutulevat soomusrongi alles umbes 500 meetri kauguselt. Soomusrongilt avati kohe suurtükituli kartetšlaengutega ja raskekuulipildujatest, seejärel tegi rong lühikese peatuse ja lahingusse tormas umbes 40- või 45-meheline dessantüksus.

*Uue soomusrongi ilmumine ja väljasaadetud dessant kujunes vastasele täielikuks üllatuseks. Lühikese tulevahetuse järel hakkasid punaväe üksused paksus lumes metsa poole taganema, et varjuda seal soomusrongi tule eest. Osa mehi kogunes hõredas metsatukas olnud metsateele, kus satuti uuesti kuulipilduja tule alla. Nii murdus punaväe võitlusvaim ja nad hakkasid korratuses taganema. Nad hajusid gruppidena metsadesse ja liikusid Aegviidu poole.

*Kapten Irve võidukast vasturünnakust anti kohe teada kogu rindele, see tõstis tuntavalt Eesti vägede meeleolu ja võitlusmoraali. Irv asus kohe edu arendama. Ta tungis oma soomusrongiga vastase rindest läbi, hõivates 5. jaanuaril Aegviidu ja päev hiljem Jäneda.

*Jaanuari alguspäevil 1919 toimus rindel ulatuslik murrang. Kehra lahing on üks osa Harjumaa ja Viljandimaa murdelahingutest (Valkla, Priske, Vetla, Aidu jt), mille käigus peatati vastane lõplikult ja Eesti väed läksid üle vastupealetungile.

Allikas: ajaloolane Küllo Arjakas

7 kommentaari

M
Mart  /   13:47, 5. mai 2017
Väga väärikas ettevõtmine.
H
hulgus  /   07:28, 7. mai 2017
pärast saadetakse jälle kraana ja erirühm peale. Lihula?
T
to hulgus  /   10:57, 7. mai 2017
Ameerika Ühendriikide Eesti saatkonna hinnangul oli Lihula mälestusmärk solvav ja vaenu õhutav.
«Ameerika Ühendriigid on Lihula monumendi suhtes olnud selgel ja järjekindlal seisukohal: see mälestusmärk oli solvav, asjatut vaenu tekitav ja provokatiivne,» teatas USA saatkonna pressi- ja kultuuriatašee Thomas Hodges BNSile.
A
ataman  /   22:02, 15. mai 2017
Vene endine valgekaart, mille eesti wabariiklased aastal 1919. reetsid, võitles Saksa armee ridades Punaarmee vastu.
http://www.rusnation.org/sfk/0706/0706-29.shtml
Saksa 4. armee, mis sõja lõpus koosnes põhiliselt venelastest, osales ka Berliini kaitselahingutes.
https://docs.google.com/document/d/1LVY763qUa3DcvANcfYW9OG7b1xd-_V6oHtPm9AA28z0/edit
Iga viies Pauluse armee võitleja oli venelane.
Каждый пятый солдат армии Паулюса был русским.
Kindral Krasnovile, von Panwitzile jt on nüüd Moskvas ausammas püstitatud.
http://www.scepsis.ru/library/id_1400.html
Памятник нацистам в Москве.
H
herald  /   22:38, 17. mai 2017
19. nov.1919.a. "Daily Herald": Me kontrollime Baltikumi, Soomet ja Poolat. Nende riikide iseseisvus on mõistagi vaid tinglik. Mitte ükski neist ei saa teha midagi ilma meie nõusolekuta. Sealsed valitsused olid võõra poliitika objektideks, mitte aga subjektideks, mida kasutati suurriikide omavahelistes poliitilistes mängudes.
Postimees 1933
Salaklausel Balti riikide kohta? ... Läti kaitseväe häälekandja "Latvijas Kareivis" toob ära Pariisis ilmuva "Figaro" järele paljastused sõjaväelise salalepingu kohta, mis sõlmitud 3. aprillil 1922. aastal Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel. See sõjaväeline salaleping sisaldavat ka erilise klauseli Balti riikide kohta, mis kõlavat järgmiselt: "... kuidas kindlustada Nõukogude Venemaale väljapääsu Balti merele. Demarkatsiooni joon Venemaa ja Saksamaa vahel peab minema üle Salatsi, Volmari ja Ostrovi."...
D
diplomaat  /   22:42, 17. mai 2017
USA president George Bush teatas veel 22.08.1991 toimunud pressikonverentsil, et Baltimaade iseseisvuse tunnustamiseks pole aeg veel küps. („Päevaleht” 24.09.1991).
USA lähtus Teheran – Jalta konverentside otsustest, mille järgi kuulus Baltikum nõukogude mõjusfääri.
USA keeldus tunnustamast Eesti iseseisvust ka 1918. aastal.
12. jaanuaril 1918 vastas saadikute Poska ja Seljamaa vastavasisulisele palvele USA saatkonna nõunik, et USA küll tunnustaks Eesti iseseisvust, kui selleks Nõukogude Venemaa enamlaste nõusolek oleks. Seni aga, kui Nõukogude Venemaa seisukord on tume ja keeruline, olevat USA-l raske oma seisukohta välja öelda. USA-l puudub siiani seisukoht ka Tartu rahu suhtes.
1918. aasta 17. juuli USA – Jaapani ühismemorandumis teatatakse, et Nõukogude Venemaa poliitika ja territoriaalne suveräniteet jääb puutumatuks.
1918. aasta 17. oktoobril Wiliam L. Soundersi kiri USA presidendile Wilsonile: kommunism on Venemaa jaoks parim riigikord. Toetati Trotskit, Pöögelmanni & Co.
http://www.reformation.org/wall-st-bolshevik-rev.html
http://www.paksplace.com/skull&bones.htm

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias