Hulk raamatuid ootab veel õiget tõde. Vida Press (Jan Hanus / Alamy)

Ikka veel usutakse raamatusse, kuigi on interneti aeg.

Kohvikutes on need seinakaunistuseks, raamatupoodides lausa müügiks. Mulle meeldivad raamatud. Aga mulle meeldib ka mõelda, miks on mõned neist õieti kirjutatud. Kui meieni poleks jõudnud Hiina ajaloolase Sima Qiani „Ajaloolase märkmed”, ei teaks me midagi tollest maailma esimesest impeeriumist, selle karmidest valitsejatest, sest muid raamatuid pole 2500 aasta tagusest ajast säilinud. Et siis mure möödunud aegade ja oma rolli mõtestamise ja õigustamise pärast, hool enda versiooni püsimajäämise eest. Nagu Ameerikas, kus igal baari-Andrew’l on varikirjaniku toel kirjutatud raamat. Ja üllatus – ostetakse. Nii seal kui ka siin.

Ikka usutakse kirjutatud sõna. Raamat on see, mis lõpuks saab ainsaks tõeks. Ja ka menukiks. Võtame või ajakirjandusguru, kes valgustab telgitaguseid, tegeleb endapesuga ja muu hulgas isegi rihib õigeks koostööd KGB-ga. Või tuntud paadipõgeniku ja röövli värske mälestusraamatu, kus muu hulgas mainitud, et Soome minek ikka polnud KGB-ga seotud. Ikka ajaloole mõeldes.

Tulevikukomplektist on seni veel puudu mootorratta-Andre, kes esialgu on piirdunud interneti ja blogindusega, aga küll tuleb ka raamat. Ajalugu nõuab oma.

Ajaloolased kinnitavad ajaloole toetudes, et minevik on nende kätes. Nüüd, mikrotrükikodade ja glavlitivabal ajastul, on minevik meist igaühe käes, kes vaid leiab kellegi, kes sobiva raamatu kirjutab. Kas julgen ikka veel kinnitada, et armastan kõiki raamatuid? Ei!

2 kommentaari

R
Raamatuid   /   22:13, 5. mai 2017
loevad lollid.
M
Mart  /   13:42, 19. mai 2017
Sama palju kui on rumalaid inimesi on ka mõttetuid raamatuid. Kogu selle jama hulgas on juba ammu täiesti võimatu orineteeruda. Igaüks kinnitab, et just tema on kirjutanud midagi ülimalt erilist.

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias