Põhja-Korea maailmakaardile heidetud tuumaseene vari pani Jaapaniga ühisõppustele teel olnud USA armaada mõneks ajaks kurssi muutma. (AFP/Scanpix)

Elame huvitaval ajal, sest järsku on esiplaanile karanud ootamatult sõjakad poliitikud ja ega ajakirjanikudki neile alla anna, kui kasvõi üksnes eestikeelset ekraani silmas pidada.

Samas on see „järsku” ikkagi loogilise arengu tulemus ja maailm on jõudnud faasi, kus ka keskmise kaliibriga riigid, õigemini nende juhid, teevad ilma. Kui ajakirjanikele üldse midagi ette heita, siis mitte poliitikute jäljendamist, vaid pigem seda, et nad pole seda maailma enda muutumist oma lugejatele-vaatajatele piisavalt selgeks teinud.

Ent peamise juurde – alles nädal tagasi, pärast seda, kui USA oli põrutanud 59 tiibraketti venelaste kontrollitud Süüria lennubaasi pihta ja heitnud Afganistani mägedes alla oma „kõikide pommide ema”, liikus USA laevastik täiskiirusel Korea poolsaare poole.

Põhja-Korea maailmakaardile heidetud tuumaseene vari pani Jaapaniga ühisõppustele teel olnud USA armaada mõneks ajaks kurssi muutma. (AFP/Scanpix)

Põhja-Korea oli samal päeval, kui Süürias toimus kurikuulus keemiarünnak, jälle katsetanud rakette ja oli oodata, et laupäeval, mil täitus 105 aastat punariigi looja sünnist, tähistatakse seda kas uue tuumarelva või võimsa kanderaketi katsetusega. Põhja-Koread on järgemööda valitsenud vanaisa (1948–94), poeg (1994–2011) ja pojapoeg (praegu 32-aastane!) Kimid – ja peaaegu kogu aeg muust maailmast lahus. Neist viimasel Kimil on aga selgelt probleeme n-ö pärandusena saadud, 2006. aastal (NB! – Kim Jong-un oli siis 21-aastane) valminud tuumarelva kasutamisega – mõistagi et selle kui argumendi kasutamisega poliitikas.

Põhja-Korea häda on jätkuvalt isoleeritus. Selle tänast seisu on paljuski kujundanud USA presidendi George W. Bushi 2002. aasta otsus arvata Põhja-Korea „kurjusetelje riikide perre”. Saadud pärandit helpides kuulutas äsja ametiaja lõpetanud president Barack Obama välja küll „strateegilise kannatlikkuse” ja see isegi pidas, ent piisas USA uue presidendi Donald Trumpi sugusel lahmijal Valgesse Majja tulekust ja Lõuna-Korea sattumisest permanentsesse poliitilisse kriisi, kui algas raketikatsetuste sadu Põhja-Koreas. Seda peavastase USA-ga seotud vänge sõnavara saatel. Trump mõistagi võlgu ei jäänud ja Lõuna-Koreasse (NB! – selle ajutiste liidritega) kohtama tõtanud USA asepresident Mike Pence kinnitas korduvalt, et „strateegiline kannatlikkus on otsas” ja kõik sõjalised lahendused on laual. Kim Jong-un ja tema suuvoodrid rääkisid mõistagi otsesõnu tuumarelvast, tuumalöögist ja tuumasõjast ning mainitud laupäeva õhtul olevat peabanketil viibinuile näidatud ka filmi sellest, kuidas USA hukkub tuumasõjas!

Kokkupõrkekursside mängud

Tänane seis on säärane, et „suure armaada” Põhja-Korea peale minek oli kõigest kolmas käik Trumpi välispoliitilise enesekehtestamise seerias Süüria – Afganistan – Põhja-Korea, sest kui pühapäeval nurjus Põhja-Korea uus raketikatsetus, tegi USA laevastik täispöörde ja suundus Austraaliasse (kuhu ta üldse algselt teel oligi). Mööngem – kõik kolm käiku olid küll mõjukad, ent väiksed. Samas tasub teada, et USA laevade järel tegid täispöörde ka Vene ja Hiina sõjalaevad, kes alati sääraste seisude tekkides alustavad kohe liikumist n-ö paralleelsel kursil – nagu ka sõjalennukid. Viimastest päevadest on teada USA hävitajate ja Vene pommitajate ohtlik lähenemine teineteisele Alaska kandis. Elik – kõik peamised sõjajõud võtavad sääraseid seise tõsiselt, et mitte öelda – tuumasõja vari oli neil päevadel ja tundidel teatud laudadel asunud kaartidel tinglikult olemas.*

Otsused tehakse siiski mujal

Maailma ajakirjandusest jooksis kohe läbi pealkiri „Põhja-Korea kriis on Kariibi mere raketikriisi aegluubis läbimine”. Kui tõesti kasutada ajalookogemust ja alustada närve ja tervist säästvalt, siis oktoobris 1962 ei pidanud ühe Kuubale paigutatud Vene raketipatarei komandöri närvid vastu ja tulistati alla USA luurelennuk. Piloot hukkus, ent see vaikiti kahepoolselt maha, kuniks konflikt lahenes. Sestap on kosutav lisada, et Süürias said venelased hoiatuse lennuväljalt lahkumiseks kaks tundi varem, et tõdeda – suurt sõda ei taha keegi seda vallandada võivatest tegijatest, sest võitjaid pole pärast enam kusagilt otsida.

Elik – tark on taibata, et kõik taandub musklite mängule ja piirdub sellega. Pojapoja praalimine on arusaadav, ent Trump pole ju veel oma liitlastegagi kokku saanud, Põhja-Korea naabrist, Venemaa presidendist Vladimir Putinist rääkimata, ja sõja alustamine üksi ei tule Kimil kõne alla. Mõistagi tuleb ta kontrolli alla saada ja Trump kutsus tema ainukese võimaliku liitlase, Hiina liidri Xi Jinpingi Floridasse nädalalõppu veetma – veenmaks viimast mõjutama Kimi maha rahunema, sest Pekingis toimub mai keskel oluline Siiditee tippkohtumine, mille edu sõltub rahulikust naabrusest. Etteruttavalt – see oleks ka kohaks, kus Põhja-Korea saaks uuesti muu maailmaga kontaktid üles võtta.

On teada, et Kim keeldus viimastel nädalatel Hiina esindajate vastuvõtmisest, ent esmaspäeval lõpetas Peking ka lennuliikluse Põhja-Koreaga, samuti piirati pankade rahvusvahelist ühendatust ja nüüd jääb oodata, kuidas täisüksindusse jäetud ja majandusraskustes rabelev Pyongyang sellele – ja ka armaada eemaldumisele reageerib. Nagu öeldud – ka uks avatud.

8 kommentaari

M
master  /   06:23, 21. apr 2017
okupant oled sina kremlikutsikas ain
L
Laiemas  /   06:54, 21. apr 2017
mõttes ongi USA kõiges süüdi,sest kogu ajaloo vältel on asju aetud poolkõvaga!Oleks omal ajal Jaapanil lastud tegutseda-poleks mingeid Korea või Hiina probleeme maailmas olnud.Jaapanlased tapsid sealkandis ohtrasti ja palju oma vastaseid,kuid praegu ei tegeleks maailm sellise kim junniga.
A
Ameerika on tegelikult hävimas.  /   07:05, 21. apr 2017
Selle ära hoidmiseks on vaja sõda. Seda ju analüütikud on aastaid rääkinud. Ameerika võlad ulatuvad paljudesse triljonitesse. Nemad ei ole kunagi suutelised omi võlgu tasuma.
Meie ka tugevdame Ameerikat. Neil oli vaja Venemaa piirile võimalikult ligidale oma baasid luua. Seda nad on üritanud läbi paljude riikide teha kuid keegi ju neid ei taha. Nüüd siis Balti riigid kasuahnusest ja Ameerika poolt hirmutamisega on lasknud nemad siia.
Tugevdavad enda olukorda meie, vaese rahva rahaga. Meie toidame, anname elamised, varustame lõhkeainetega, ehitame neile ja nemad lendavad meie taevas meie raha eest. Kas saab veel mugavamalt ennast sisse seada.
Me oleme veelgi kaugemale läinud. Isegi prostituutide aadressid ja telef. numbrid juaba ammu enne siia saabumist neil käes.
S
sigapintsakus  /   07:55, 21. apr 2017
voina eto huinja GLAVNÕE ETO MANÖÖVRID
N
näete siis  /   07:57, 21. apr 2017
NATO vägede kohalolek meie regioonis kustutab veve väikseimagi soovi jõudu katsetada.
M
mx35  /   08:12, 21. apr 2017
venemaa liigub hävingu suunas.. nimetades kristlased äärmusorganisatsiooniks... seega kaudselt pooldab islamismi...
K
kannataja  /   09:17, 21. apr 2017
Strateegilist kannatlikust peavad üles näitama põhjakorealased ise, et sellist piitsa ja nälja režiimi üle elada.
T
to Ameerika on tegelikult hävimas.  /   21:02, 25. apr 2017
Kas sa ise ka usud seda jama, mida sa siin kirjutad.

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias