HÕFF-il esilinastuv „Tartu Video kroonikad” heidab pilgu 1980-ndatel ja 1990-ndate esimesel poolel vohanud videolevi- ja videofilmihullusse. Pildil on Hannes Villemson, kes oli videofilmide Eestisse toomise ja eesti keelde tõlkimise eest hoolitseva Tartu Video üks tipptõlkijatest. (HÕFF)

Järgmise nädala lõpus toimuva Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali (HÕFF) korraldajad lubavad, et kuigi festival pakub ehk tsipake õudu, siis jumalavallatustega neil päevil Valge Daami linnas küll tegelema ei hakata.

Festivali üks korraldajatest Helmut Jänes tunnistab, et umbes kuu aega tagasi elevust tekitanud Haapsalu pastorite kiri läks HÕFF-i korraldajatele hinge. Nimelt leidsid pastorid, et HÕFF ei ole Haapsalu jaoks sobiv üritus.

„12 aastat oleme seda korraldanud, see on saanud osaks Haapsalu ja ka Eesti kultuurielust, ja nüüd äkki ...,” tõdeb Jänes. Ta lisab, et HÕFF ei röövi kindlasti lastelt und, nagu pastorid väitsid, sest lapsed ju seanssidele ei pääsegi. Või kui, siis ainult koos vanematega.

„Une võib röövida hoopis Valge Daam, kelle vaim piiskopilinnuses siiani kummitab ja kelle ilmumist tervete peredega vaatamas käiakse. Julgust jätkata annab seegi, et avalduse autorite seas ei olnud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku esindajat. Loodame terve mõistuse võitu,” tõdeb Jänes.

Programmikoostaja sõnul haarab HÕFF-i tänavune programm kõiki žanrifilmimaailma olulisemaid teoseid, mis tänavu on ilma teinud või alles hakkavad tuure üles võtma. „Kui 29 täispikast filmist tuua esile vaid mõned, siis muidugi meie esilinastused – tutikas avafilm „Väikesed kuritööd”, mille maailma esilinastus toimus äsjalõppenud mainekal Austini SXSW festivalil ja mida Haapsalu publik näeb Euroopas esimestena. Lisaks Eesti dokumentaalfilm „Tartu Video kroonikad” või Mart Sanderi esimene täispikk õõvafilm „Juhuslik nimetaja”, mille esilinastusel viibib terve võttegrupp,” toob Jänes välja festivali esilinastused.

Samuti toob ta esile ameeriklaste indie-veidrust „Džunglilõks”, mis valmis juba 1990, aga linastus Ameerikas alles mõned kuud tagasi ning Ugandas valminud actionkomöödiat „Bad Black” – taoliste, nimme provotseerivalt halva pildiesteetikaga üles võetud filmid mõjuvad teraapiliselt – naerupisaraid igatahes polevat vaja tagasi hoida.

Üheks festivali hõrgutiseks tõotab kujuneda film „Kuso”, mille kohta on öeldud, et see on aegade üks vastikumaid filme. Kas mõnes mõttes on ka see korraldajate jaoks kompliment, kui mõni vaataja saalist lahkub? Jänese sõnul tõepoolest selle filmi esilinastus Sundance’is tekitas paljudes vastikust ja pahameelt, sest publik ja suuresti ka kriitikud ei saanud sellest lihtsalt aru. „Olles nüüd seda filmi oma silmaga näinud, kinnitan, et niivõrd veidrat ja originaalset filmi, mida ei saa kategoriseerida ühegi tavalise filmižanri alla, annab tikutulega taga otsida ja oleme kontoris otsustanud, et need, kes kannatavad filmi lõpuni vaadata, nendele annab HÕFF omapoolse auhinna. Igatahes oleme nii meie kui filmi autor, kuulus USA muusikaprodutsent Flying Lotus väga põnevil, kuidas festivali publik „Kuso” Eesti väikelinnas vastu võtab,” märgib Jänes.

-------------------

Fännid ei pea olema friigid

Helmut Jänese sõnul määrab festivali peamise fiilingu tema publik, mis aasta-aastalt täieneb uute fännidega. „Fännid ei pea ilmtingimata olema friigid, kes vahivad öösel õudukaid, pigem mõistan mina HÕFF-i fännide all neid tavalisi inimesi, kes tulevad kord aastas osa saama tõelisest filmipeost, maratonist, kus napilt kolme ööpäeva jooksul tuuakse koju kandikul kätte suur kogus häid filme ja üritusi, ole ainult mees ja vali endale see sobiv välja,” leiab festivali korraldaja. Tema sõnul ei ole HÕFF koht, kus ainult filme vaadatakse. Samaväärselt oluline on kasvõi sõpradega Haapsalus ilusa ilma nautimine või filmijärgne tuline arutelu.

------------------------

Kuidas Lääne filmid ENSV-s levisid

Tänavuse HÕFF-i üheks tipphetkeks on filmi „Tartu Video kroonikad” esilinastus. Erkki Ergma, Lauri Hermanni ja Alar Randoja film annab hea ülevaate sellest, kuidas Lääne filmid ENSV-s levisid.

„Filmi tegijad on ära tabanud 1980-ndaid iseloomustava atmosfääri, mis nooremale põlvkonnale, kes ei tea enam isegi, mis on VHS kassett, võib tunduda täiesti arusaamatu sonimisena, aga neile, kes ise sel ajal lääne videofilmidega üles kasvasid, toob see meelde igaveseks kadunud nostalgiaajastu. Põhimõtteliselt oli see ainukene võimalus, vähemasti mitte pealinnas kasvavale noorele mehele, näha teistsugust maailma …,” kirjeldab Jänes 28. aprillil esilinastuvat filmi. Filmi esilinastusel on kohal ka autorid.

Jänese sõnul näitab sadadele hittfilmidele eestikeelseid dublaaže teinud Hannes Villemson esilinastuse järel kohapeal ka seda, kuidas ühe filmi eestindamine omal ajal käis – nimelt teeb ta 15-minutilise live-ettekandes tõlke kultuskomöödiale „Naked Gun”.

0 kommentaari

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias