Erilise improviseerimisande ja omapärase loominguga Kadri Voorand on peale Eesti teinud endale nime ka Euroopa džässilavadel. (Alar Truu)

Kadri Voorand, džässipubliku lemmik, on viimaste aastatega südameid võitnud ka nende muusikasõprade hulgas, kellele džässmuusika tundub ehk liiga elitaarne – kindlasti on ta Eesti muusikas sellega murdnud piire.

Kes ei mäletaks Voorandi erakordset esinemist eelmise aasta Eesti vabariigi aastapäeva presidendi vastuvõtu kontserdil. Samal, 2016. aastal ilmus Voorandi viimane album „Armupurjus”, mis sai kriitikutelt positiivse tagasiside ja valiti loomuliku jätkuna Eesti aasta džässiplaadiks.

Tänavu jaanuaris pälvis Voorand Eesti muusikaauhindade galal aasta naisartisti tiitli. Võiks eeldada, et see tiitel on pigem popartistide pärusmaa, aga Voorand tõestas vastupidist. Või on hoopis nii, et ootamatult ongi džässmuusika Eestis üha enam liikumas peavoolu kategooriasse? „Meie Eesti džäss ei ole ainult vanakooli džäss. Muusikat, mida ma teen, ei pruugita kõikides riikides džässiks nimetadagi,” naeratab Voorand.

Eesti publiku omapära

Lauljanna lisab, et kui Eestis on ta selgelt džässisedeli külge saanud, siis hiljuti eksootilisi Kõrgõzstani ja Usbekistani külastades sai ta hoopis omapärase elamuse osaliseks. „Pärast pikka džässi meistrikursust küsiti seal, et mis stiil see on, mida te teete. Ütlesin, et see tegelikult ongi džäss. Selle peale öeldi, et ahah, okei, sellist muusikat pole me küll kunagi varem kuulnud. Võib-olla on see tõesti juhuste kokkusattumus, et ma teen muusikat, mida võiks nimetada džässiks, aga samas võib seda vabalt nimetada maailmamuusikaks või popmuusikaks. Konks on peidus ilmselt selles, et siin Eestis ongi džässmuusika nooruslik ja omapärane,” mõtiskleb Voorand.

Rääkides džässist ja noortest, tuleb lauljanna jutust välja veel üks Eesti eripära. Kuigi üle maailma kontserte andes tunnetab lauljanna, et publik on igal pool hea ja kuulamas avatud kõrvadega, on Eesti ja tegelikult samuti mõne Ida-Euroopa riigi džässipublik Lääne-Euroopa traditsioonilisest publikust erinev. „Eesti publik on selles mõttes eriti äge, et siin on esindatud kõik vanused. Vanas Eurooopas kipuvad publikuks olema eakamad inimesed. Just tänu noorusele on Eesti publik mingis mõttes elavam,” kiidab Voorand Eesti džässisõpru. Alates tänasest kuni 30. aprillini saab nooruslik Eesti publik nautida Jazzkaare ajal nii oma muusikuid kui ka maailmanimesid.

„Ta on Eesti vokaaldžässis vaieldamatu liider, kelle julgus, fantaasia ja riskivalmidus viivad Eesti džässi uutele kõrgustele. Kui Kadri juba tõestab oma muusikas, et võimatu on võimalik, siis julgevad ka teised uusi radu pidi edasi minna,” iseloomustas Voorandit Jazzkaare peakorraldaja Anne Erm.

11 aastat Jazzkaarel

Pole seega ime, et Voorand on mõnes mõttes Jazzkaare üks kaubamärke. Tänavu esineb ta festivalil juba üheteistkümnendat aastat järjest. „Jazzkaare aeg on erilise tähtsusega aeg aastas, olles muu hulgas ka kevade kuulutaja. Džässmuusiku jaoks on festival selles mõttes tore üritus, et omad muusikud ja sõbrad saavad kokku kontsertidel ja järelpidudel. See on mõnus pidu,” võtab Voorand festivali olemuse kokku.

Nii nagu Anne Ermil on alati Voorandi kohta sooje sõnu, on sümpaatia vastastikune. „Jazzkaarel on minu jaoks eriline tähendus. Anne Erm on mind väga soojalt lubanud siin lavale igal aastal alates juba mu hilisteismelise east. Igal aastal olen mõne koosseisuga esinenud. Seetõttu on Jazzkaar kindlasti üks tähtsamaid festivale minu elus. Võib-olla just tänu Jazzkaarele on mõni asi juhtunud ja edasi arenenud, mis ilma festivalita poleks teoks saanud,” räägib lauljanna.

Mõistagi on Voorandil meeles esimene Jazzkaare kontsert. 19-aastasena sai ta festivali tuleristsed, kui esitas Jürmo Eespere trios 2006. aastal Thelonious Monki lugusid. Tähelepanuväärne on see, et ka tänavusel festivalil saab Voorand Monki esitada.

Laval kuulsa trummariga

Juba täna, festivali avapäeval on Voorandil koos teiste eestlaste, kitarristi Jaak Sooääre ja lauljanna Laura Põldverega võimalus ühel laval musitseerida Hollandi kuulsa trummari Han Benninkiga. Kuuekümnendatest alates maailma džässitipus olnud hollandlasel on eestlastega juba varasemast soojad suhted, sest näiteks 2013. aastal ilmus tal koos Sooäärega album „Beach Party”.

„See peaks tulema üsna improvisatsiooniline kontsert, võib-olla ootamatu. Kavatseme laval igatahes lõbutseda,” on Voorand juba festivali avapäeva kontserdi ootuses. „Jaak Sooäär on Benninki suur fänn ja seetõttu teatakse Eestis Benninkist rohkem kui ehk paljudes teistes riikides. Aga ta on kindlasti džässi suurkuju. Just Jaak Sooäär kutsus mind selles projektis kaasa lööma. Koostööprojekti mõtles välja Tanel Rubel,” tutvustab lauljanna.

Kadri Voorandit saab Jazzkaarel kuulata ka pühapäeval, kui ta annab kell 18 koos kontrabassimängija Mihkel Mälgandiga tasuta kontserdi Punases Majas. „See ülesastumine on võib-olla isiklikum, sest esitusele tuleb rohkem oma muusikat,” tutvustab Voorand kontserti, kus ta jagab lava Eesti ühe aktiivsema bassistiga. See on esimene kontsert, kus Voorand esineb Jazzkaarel duovariandis.

Jazzkaarega kaasnevat džässimelu – kohtumist kaasmuusikutega, maailmanimede nautimist jms – Voorand siiski Eestis pikalt nautida ei saa. Pärast reedest ja pühapäevast kontserti on teda ootamas ees uued esinemised Saksamaal, esmalt ansambliga Estonian Voices ja seejärel Bremeni suurel džässimessil.

5 kommentaari

V
Võõrtermin  /   09:18, 21. apr 2017
Kes võiks esilordi tiitli saada?
.
....  /   10:35, 21. apr 2017
...KRÄUNUMISKOORI ESILEEDI...
A
ahsoo  /   10:53, 21. apr 2017
Eesti džässileedi oli-on-jääb, Sofia Rubina. Andekas muusik, kes on väga palju ise õppinud ja teisi õpetanud, kellel tuhandeid kontserte nii Eestis kui mööda maailma dšässilavadel antud.
L
leedi?!  /   12:45, 21. apr 2017
pigem KAKOFOONIA esimene emakass...
K
kahtlev  /   01:36, 22. apr 2017
Pigem džässilaulu kulturist. Häält ja väge on hirmsat moodi, aga midagi kaunist seal ei ole ega tule. Muide Eestis on tõeliselt häid džässilauljaid ka.

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias