Tartu ülikooli raamatukogu pidi taasavatama mullu 30. novembril, praegu oleks juba suur saavutus see, kui raamatukogu avaks uksed aasta lõpus. (Aldo Luud (Õhtuleht))

Tartu ülikool ei ole praeguseni saanud raamatukogus tehtud ehitustöödes AS-ga YIT Ehitus kokkuleppele ja seetõttu venib ka raamatukogu avamine.

Veel jaanuaris hindas ülikooli arendusprorektor Erik Puura Linnalehele antud intervjuus, et YIT Ehitusega, kes ei pidanud rekonstrueerimistööde tähtaegadest kinni, õnnestub tehtud tööde maht fikseerida paari nädalaga. Aasta alguses lootis ülikool, et kevadel saab alustada uue hankega ja raamatukogu õnnestub osaliselt avada tänavu sügisel.

Sel nädalal teatas aga ülikool, et kolm kuud kestnud üritustele vaatamata pole alma materi’l õnnestunud ehitustööde mahus ja kvaliteedis kokku leppida. Seetõttu räägib ülikooli esindaja, et optimistliku hinnangu kohaselt võiks varem planeeritud sügise asemel rääkida raamatukogu avamisest aasta lõpul.

Ülikooli kinnisvaraosakonna juhataja Heiki Pageli sõnul valmistatakse praegu ette uut hanget raamatukogu rekonstrueerimistööde jätkamiseks ja ühtlasi tehakse plaane suviseks lugemissaalide kolimiseks. „Oleme jätkuvalt optimistlikud, et saame aprillis uue hanke välja kuulutada, sõlmida juunis uue ehituslepingu remondi jätkamiseks ja lubada aasta lõpus kasutajad juba renoveeritud lugemissaalidesse,” lisas Pagel.

Ülikooli ja YIT Ehituse suhetest annab hea pildi tõsiasi, et 21. märtsil ülikooli poolt ehitusettevõttele saadetud järjekordsele kompromissettepanekule YIT Ehitus sisuliselt ei vastanud. Ülikool teatas nädala algul, et kompromissi otsimise asemel ähvardas ehitusfirma ülikooli raamatukogus ehitustegevuse jätkumist kohtu abil takistada. Selle peale oli ülikool sunnitud esitama ehitusettevõtte vastu pangagarantii nõude summas 670 000 eurot.

Ülikooli kaasatud väliste ehitusekspertide hinnangu kohaselt ei vasta tehtud tööd suures osas kvaliteedinõuetele ning ehituse aluseks oleva projekti tingimustele, mistõttu ei saa suurt osa töödest tehtuks lugeda.

“Ülikool on siiani läbirääkimisteks avatud, sest me soovime jõuda mõlemaid pooli rahuldava tulemuseni. Paraku soovis YIT Ehitus, et kinnitaksime ka ebakvaliteetselt tehtud tööd, arvestamata, et juba tehtu korrigeerimine ja ümbertegemine toob kaasa lisakulud,” täpsustas ülikooli arendusprorektor Erik Puura põhjusi, miks kokkuleppele ei jõutud.

Hoolimata seiskunud remondist, teeb ülikool kõik, et tagada raamatukogu raamatute võimalikult hea kättesaadavus. Toomemäel endises rahvusarhiivi hoones (J. Liivi 4) on avatud ajutised lugemissaalid ning pikendatud on akadeemiliste üksuste raamatukogude lahtiolekuaegu. Võimalik on tellida raamatuid lugemissaalide avakogust, vormistades tellimus e-kataloogi ESTER kaudu.

3 kommentaari

A
ausalt öeldes täiega kõrini sigadusest  /   19:22, 12. apr 2017
Remonti alustati pea aasta tagasi, mais. See pidi lõppema õppeaasta alguseks (teadmiseks raamatukogu juhtkonnale: see on 1. septembril!!!). Suvel hakkas asi venima, siis anti uusi tähtaegu: oktoober, november, detsember jne. Nüüd ilmneb, et remont kestab 3 kuu asemel vähemalt 17 kuud!
Ehk oleks aeb anda kohtu alla sellise raamatukogu juhtkond, kes ei suuda tagada normaalset teadusliku raamatukogu remonti VÄLJASPOOL õppetöö aega? Mingit rumalat jama partneritepoolsest altvedamisest jms ei maksa ajada! Tegu on puhtal kujul vale töö tegijate valikuga, saamatusega, kontrolli puudumisega, käpardlikkusega ja kuritahtlikkusega.
N
njahh  /   19:58, 12. apr 2017
eks nii lähebki, kui "asjatundjad" renoveerimisega tegelevad. Kõigi austuse juures see prodirektor pole ju ehituse alal üldse spetsialist. Selle Pagali jutt on väga imelik, miks ülikooli poolt selleks palgatud ametnikud jooksvalt ehitustööde üle järelvalvet ei teostanud, vaid alles siis ärkasid, kui lepingut hakati üles ütlema? Ei pea olema Putin, et küsida, kes ülikooli ametnikest korralageduse eest vastutab?
Raamatukogu on hädavajalik paljudele teaduse tegemiseks, kui pooleaastane kinniolek venib pea kahe aastaseks on see suur sigadus. Kaks aastat, mille kestel ei saa enamust väärtuslikumat kirjandust ei saa kasutada on, lgp, ametnikud, normaalse magistriõpe kestvus ja pool doktoriõppe nominaalajast. Ei kujuta hästi ette, et humanitaarialadel kirjutatakse magistri- ja doktoritööd kasutades vaidlugemissaalides avariiulitel olevat kirjandust. Tegelikult on ülikool rikkunud lepingut, ning ma usun küll, et kraadiõppuritel on õigustatud ootus õppeaja pikenemisele, k.a. stipendiumite maksmise jätkumine. Seda enam, et juunis kolib nn. lugemistare endisest arhiivist ju välja, senini veel teadmata kohta.
K
kikilipsustatud ehitusosakond  /   14:51, 19. apr 2017
Kunagi oli Ülikoolis paar ehitusspetsialisti, aga need läksid ahneks. Nüüd tegelevad täielikud ehitusvõhikud ehitamisega! Mis toimub mehed? Kutsuge Maaülikoolist omale mõni agronoom tööle, need teavad ka ehitusest rohkem kui lillenuusutajad!

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias