Nutitelefonile lisandub üha uusi funktsioone, nüüd siis ka roll olla isikutunnistuse asemel. Smart-ID-le kui piiriüleselt toimivale ID-lahendusele ennustatakse üleilmset levikut. (Islandstock / Alamy)

Isiku piisavalt kindel kindlakstegemine on internetis tegutsemisel meie aja üks põhiküsimusi, selle eduka lahendamise viimane sõna on Eestis välja töötatud Smart-ID.

Eesti internetiedu ehk siis ka e-riigi edu alus on praeguseks juba hulk aastaid tagasi kasutusele võetud elektrooniline isikutunnistus ehk ID-kaart. Kui algusaegadel kasutati seda plastkaarti nagu paremini rahakoti vahele mahtuvat passi, kus on peal pilt, nimi ja sünnikuupäev, siis juba varsti kasvas usaldus kaardi elektroonilise turvalisuse vastu nii suureks, et ID-kaardiga tehtavaid tuvastustoiminguid, ja ka näiteks dokumentide allkirjastamisi, tehakse Eestis iga kuu kokku vähemalt 16 miljonit korda.

Ajalooline tagasivaade

Avastati, et mugav ID-kaart pole siiski väga mugav – selle tarvitamiseks on vaja arvutit ja ID-kaardi lugejat. Nii tõi toonane toonane mobiiliopetaator EMT koos Eestis koos riigiga e-identideedi lahendusi arendava firmaga SK ID Solutions veelgi uuenduslikuma isikutuvastamise viisi, kus kasutatakse spetsiaalse SIM-kaardiga mobiiltelefoni. Riiklikult tunnustatud tuvastusviis, mobiil-ID, võimaldab kasutada ID-kaardi võimalusi – kasutada e-teenuseid, pangateenuseid sealhulgas, igal pool, kui vaid mobiiltelefon kaasas ja PIN-koodid peas. Mobiil-ID-d saab kasutada ka nuputelefoniga ja tahvelarvutis, kui sellesse sisestada SIM-kaart. Mobiil-ID jaoks peab tarbija sõlmima politsei- ja piirivalveameti ning mobiiliteenuse pakkujaga koostöös lepingu, milleks peab ise esindusse kohale minema ja sealt spetsiaalse SIM-kaardi saama. Taoline e-võimalus on osutunud väga populaarseks, praeguseks on mobiil-ID kasutajaid meil 120 000 ringis. Mullu tehti enam kui 41 miljonit tehingut.

Muide: mitmel tuhandel kauasel mobiil-ID kasutajal tuleb oma SIM-kaart neil päevil uuendada, sest senise SIM-kaardi krüptoloogiline lahendus aegus.

Iga uus ja hea muutub meie kiirelt areneval ajal ruttu tavaliseks ning arendajad hakkavad ringi vaatama veelgi mugavamate lahenduste järele.

Uued isikutuvastuse lahendused on vajalikud, sest internetis tehtavate toimingute hulk üha kasvab, samas kasvavad internetis jõudsalt turvariskid. ID kaart ja mobiilsed autentimislahendused on tunduvalt turvalisemad kui traditsiooniline koodikaart, mis tundus väga uuenduslik ja turvaline 20 aastat tagasi, kui internetipanganduse edulugu algas.

Seekord, nagu paljudel kordadel varem, otsustasid pangad, et nende klientidel peab ligipääs oma rahaasjadele olema veelgi käepärasem. „Eesti, Läti ja Leedu pangad, eelkõige Swedbank ja SEB Pank, võtsid nõuks leida uus tehnoloogiline lahendus, mille kasutamisel oleks teenust võimalik tarbida erinevates riikides ja see ei oleks seotud ühe konkreetse mobiilside operaatoriga,” meenutas projekti algust firma SK ID Solutionsi lisateenuste ärijuht Liisa Lukin.

SIM-kaardist valla

Selline ülemaailmne lahendus ongi Smart-ID, mille tõi kasutusse Eesti firma SK ID Solutions, mis on spetsialiseerunud rahvusvaheliste e-identiteedi lahendustele. Firma on Eesti riigi partner sertifikaatide väljastamisel isikut tõendavatele dokumentidele, milledel on Eestis üle 600 000 lõppkasutaja. Nutitelefoni rakendust ehk äppi kujutav lahendus on turvalisuselt tunnistatud vastavaks euroliidu määrusega. Lahenduse väljatöötamises oli suur osa Eesti firmal Cybernetica AS.

Eestis esitleti uut toodet 8. märtsil, praegu on meil selle kasutajaid 20 000 ringis. Peale pankade saab Smart-ID-d juba kasutada näiteks e-koolis, Starmani ja Tallinna kaubamaja grupi teenuste puhul, aga ka väga paljudes e-teenuste pakkujate keskkondades, kus aktsepteeritakse pangalingiga sisselogimist. Niisiis: kus iganes keskkonnas näete linki Smart-ID, saab uut teenust kasutada.

Näiteks Lätis on kasutajaid kordades rohkem, sest seal pole autentimise aluseks olevat ID-kaarti, mis meil juba ammu iseenesestmõistetav. Lätis kasutataksegi internetikeskkonnas tegutsevate teenuste puhul isikutuvastuseks pangalinke ja koodikaarte. „Nii on kasv olnud väga kiire. Meil pole taolist kasvu väga oodata, sest uusi e-lahenduste kasutajaid on niigi palju. Siiski, kuna Smart-ID on veelgi kasutajasõbralikum kui mobiil-ID, siis loodame, et aasta lõpuks tehakse Smart-ID-ga kolmes Balti riigis kokku iga kuu 15–16 miljonit isikutuvastust, allkirjastamist ja pangatehingut,” vaatas Liisa Lukin lähitulevikku.

Smart-ID – see on imelihtne

Smart-ID konto muretsemiseks ei pea erinevalt Mobiil-ID-st enam kuhugi kohale minema, see on nutitelefonipõhine. Mis tähendab muidugi seda, et kui vaja asendada kaotatud telefon või himu see uue mudeli vastu vahetada, tuleb uuendada ka kontot. Samas on üleilmselt kasutatav teenus tasuta. Oma äpp on nii Androidi kui ka iOS-i ehk Apple’i toodete jaoks.

Siinkirjutaja proovis ise järele: konto loomiseks oli vaja telefoni Google Play poest tõmmata Smart-ID äpp ja see käivitada. Ühes etapis nõudis rakendus, et ma kinnitaksin oma isikut kas mobiil-ID või ID-kaardiga. Kuna mul mobiil-ID-d pole, siis sisestasin oma ID-kaardi lauaarvuti ID-kaardi lugejasse ning seejärel PIN1.

Rakendus genereeris Smart-ID jaoks oma PIN1 ja PIN2, samas saab nende asemel sisestada endale armsaks saanud numbreid. Lepingu lõplikuks sõlmimiseks tuli sisestada lauaarvutis ka ID-kaardi PIN2. Kogu lugu võttis aega paar-kolm minutit. Turvalisusega on nagu ikka – PIN-koodid tuleb kas pähe õppida või hoida vähemalt telefonist täiesti eraldi, telefoni kaotamisel tuleb konto sulgeda.

Ja veel: Smart-ID-d saab kasutada allkirjastamiseks ja muuks tegevuseks ka siis, kui ID-kaart on uuendamisel. Selline olukord tuleb või juba tuli sel kevadel ette 200 000 inimesel, kelle ID-kaardi kehtivusaeg täis sai.

0 kommentaari

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias