Siin, nn Kahro majas Pärnu maantee 326 asus aastatel 1933–1940 Nõmme Majaomanike Pank. Postkaart Leho Lõhmuse kogust, fotograaf Rostislav Christin (Kristin) jäi teadaolevalt sõtta. ()

Viimasel ajal on puhkenud kired ümber munitsipaalpanganduse. Kas linnal on vaja oma panka või mitte? Aga pöörame pilgu ajalukku, kui 90 aastat tagasi asutati Nõmme Majaomanike Pank.

1920. aastatel arenes Nõmmel hoogne ehitustegevus, tihedalt tekkis uusi ärisid. Et aga oma rahaasutus puudus, oli laenude saamine aeganõudev ja tülikas toiming. Jõuti tõdemuseni, et krediidiküsimused tuleb lahendada kohapeal. Tõsiselt võttis asja ette Nõmme Majaomanike Selts, kelle initsiatiivil leiti 1920. aastal ajutine lahendus. Nõmmel avati Tallinna Krediidipanga osakond.

Aeg läks, „kosusid” ka majaomanikud. 1927. aastal otsustati Nõmmel ellu kutsuda ühistegelik pank – Nõmme Ühispank. Asutav koosolek toimuski sama aasta 16. veebruaril, kus osanikuks astus 25 inimest. Eesmärk oli koondada kogu Nõmme majaomanike pere ning lahendada laenu- ja hoiustusküsimused kohapeal. Sisseastumismaks oli üks ja minimaalne osamaks kümme krooni liikme kohta. Eraisik sai pangast laenu kuni 500, asutused 5000 krooni. Võrdluseks: üks keskmine kinnistu Nõmme keskuses maksis tol ajal 3000 krooni ringis. 1929. aastal nimetati pank ümber Nõmme Majaomanike Pangaks, iseloomustamaks nii täpsemalt selle sihte ja funktsioone.

Kriis ei murdnud

Majanduskriisi aastad olid raske katsumus, eriti 1932. aasta, mil bilanss oli negatiivne. Kuid Majaomanike Pank jäi püsima. Esiteks tänu Rahvapanga toetusele. Teiseks tänu inimestele, tõelistele oma ala spetsialistidele, kes olid pangaga seotud. Panga tegelaskonda kuulusid Eesti rahasüsteemi üks loojaid ja esimene rahaminister Juhan Kukk, Ühistegeliku Liidu esimees Aleksander Kask, Rahvapanga direktor Madis Käbin, ETA direktor Karl Kornel ja tööstur Oskar Kilgas. See oli meeskond, kellele võrdset oli vastu panna vähestel Eesti pankadel! Kolmandaks – koostöö teiste majandusüksustega Nõmmel, milleks olid tarvitajate ühistu Tulu ja kindlustusselts Nõmme. Kõik nad olid ühistegelikud ja kõigil kolmel oli oma kindel koht Nõmme infrastruktuuris. Tulu kaudu korrastati kaubandust ning hoiti kontrolli all hinnad. KS Nõmme kaudu saadi tuge ettevõtlusele ja kontrolliti raha liikumist. Pank akumuleeris ettevõtlusest tulnud raha, krediteeris omakorda ettevõtlust ning tegi rahalisi operatsioone. Teisest küljest olid asutuste funktsioonid tihedalt põimunud, moodustades terviku. Nii olid kõik Tulu liikmed ühtlasi kindlustusseltsi liikmed. Viimases olid kindlustatud nii ühistu kui ka panga varad. Panga kaudu toimusid samas kõik Tulu ja KS Nõmme rahalised operatsioonid, samuti oli seal hoiul nende raha. Kindlustusseltsil oli ühine direktor majaomanike pangaga, Karl Aleksander Nõmmisto. Peale selle kasutati ühiseid ruume – algaastatel asuti Jaama 12, hiljem uues majas Pärnu maantee 326. Kogu süsteem toimis kuni saatusliku 1940. aastani.

Siin, nn Kahro majas Pärnu maantee 326 asus aastatel 1933–1940 Nõmme Majaomanike Pank. Postkaart Leho Lõhmuse kogust, fotograaf Rostislav Christin (Kristin) jäi teadaolevalt sõtta.

0 kommentaari

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias