14
fotot
Suurim eksponaat, Vene ajast meie päästjaid auga teeninud helikopter Mi-8, mis oma täismõõdus on nagu näituse kontrapunkt. (HEIKO KRUUSI)

Suur merepääste-teemaline näitus Lennusadamas on sellest, kuidas tegutseda, kui oled muutumas peategelaseks uudisloos, mis teatab mereõnnetusest.

Merepääste teemaline näitus "Mayday. Mayday. Mayday" meremuuseumi Lennusadamas. (HEIKO KRUUSI)

„Valmisolek on kõik, nagu öeldakse. Mina olen selle näituse niiöelda peasüüdlane. On asju, millele me eriti mõelda ei taha, aga millega me sellegipoolest sageli kokku puutume. Karm meri on üks nendest, me elame mere ääres, me käime merel sõitmas”, räägib suurejooneliste merilennukite angaarides äsja avatud suure päästealase näituse „Mayday. Mayday. Mayday.” kontseptsiooni autor ja kuraator Karen Jagodin.

Näituse kuraator Karen Jagodin loodab, et näitusest on kasu mereõnnetusega silmitsi sattudes. (HEIKO KRUUSI)

Tõesti, meri pole nii ohutu, kui meile praegusel suurte laevade ajal meeldiks mõelda. Paraku õpime me paljusid merendustermineid uudistesaadetest. Sõnad: mayday, vöörivisiir, ramp... Aga ka seda, kui kaua suudab inimene 15-kraadises vees elus püsida...

Pilgupüüdjad

Suurim eksponaat, Vene ajast meie päästjaid auga teeninud helikopter Mi-8, mis oma täismõõdus kohalolekuga on nagu näituse kontrapunkt. (HEIKO KRUUSI)

Kõigepealt muidugi helikopter, siis väiksemad esemed. Näitusel on peale üldhariva külje pandu rõhku sellele, mida inimesed saaksid oma päästmiseks ise ette võtta.

Päästeparv pakub tõhusat kaitset ka suure lainega avamerel. (HEIKO KRUUSI)
Päästeparve varustusse kuulub mitmesuguseid esemeid. (HEIKO KRUUSI)
Päästevahendeid saab ka selga proovida. (HEIKO KRUUSI)

Teadmisi on vaja nii alajahtumise korral, mis on meie avamerel ka keset suve tõsine probleem, kui ka psühholoogilist nõu, kuidas käituda kriisisituatsioonis. Selles vallas saab näitusel kuulda Estonialt pääsenute kogemustest.

Jah, seina ääres on suur, pragunenud vööriga punavalge päästepaat. Selle kurvaks tegeva, sümboli väärtusega paadi kõrval on ülevaade teemast, mis meie mälestustest pole tegelikult kuhugi kadunud: mis juhtus Estoniaga ja mida on meil sellest hirmsast ööst õppida. Teise seina ääres on mitmes suuruses, oranži telkkatusega päästeparvi, selliseid nägime Estonia-päevade uudistes.

Piirivalve lennusalga endine päästekopter MI-8. (HEIKO KRUUSI)
Näitsusel on palju praktiisi videosid, ka elustamisalaseid. (HEIKO KRUUSI)

Omaette on väljapanek üldisest mere- ja rannaohutusest, kus õpetatakse elustamist. Samas on virtuaalreaalsuse rada, kus erilist videokiivrit kandes saab proovida, kuidas õhukesel jääl ohutult turnida, liikudes kiirelt ja kergete sammudega, et mitte ise muutuda päästesündmuse objektiks.

Virutaalprillidega saab õppida õhukesel jääl kõndimist. (HEIKO KRUUSI)

Siis saab väga paljusid asju oma käega järele katsuda, päästekaatri simulaatoriga sõita, uudistada varasemat päästetehnikat – näiteks püssi, pika viskeliini, päästerõnga ning presentpükste ühendamisega loodud leidlikku päästetooli, millega saab päästa inimesi uppuvalt laevalt.

Päästesukaga saab laskuda isegi 80 kõrguselt, olgu siis laevalt või ka naftaplatvormilt. (HEIKO KRUUSI)
Külastajad saavad proovida ka päästekaatriga sõitmist. (HEIKO KRUUSI)
Vetelpäästevõrgustik oli muljet avaldav juba enne sõda. (HEIKO KRUUSI)

Näitusel on palju uurimist – videote vaatamist, interaktiivset tegevust, lihtsalt tarvilikku lugemist, ka pealiskaudemal vaatamisel jätkub tegevust poolteiseks-kaheks tunniks. Kui veel süvenema hakata, saab õppida, kuidas enda eest hoolitseda, või ka seda, kuidas teisi päästa. Väga palju on lubatud, nagu uuemal ajal kombeks, esemeid ja ekraane oma käega katsuda.

Merepõhi on uuendatud

Meremuuseumi Lennusadamasse on tänavu oodata 280 000 külalist. 2012. aastal avatud muuseumis oli merepõhjaks kujundatud põrand tõsiselt kulunud. Praeguseks on remonditud angaarikolmik saanud uue läikiva merepõhjapõranda, kus silmahakkavamaid toponüüme on Koeranina.

Lennusadama angaarides uuendati enam kui miljoni külalise jalgadest kulunud merepõhi. (HEIKO KRUUSI)
Akvaariumis on eksponeeritud Aegna lähiste 16. sajandil upppunud laevalt leitud esemaid. Pildil on väiksem õllekann Schnelle. (HEIKO KRUUSI)

Uuenduslik on osa, mis kõneleb aastatel 1916–1917 ehitatud ainulaadsete raudbetoonkooriust kuplitega hiigelehitiste ehitusloost ning hilisemast keerulisest käekäigust, tutvustab põhiekspositsiooni kuraator Krislin Kämärä. Kõige muljet avaldavam on saada virtuaalsusprillide vahendusel osa angaaride ehitamisest. Ja kui režissööri tahtel tõstetakse vaatepunkt äkitselt poolelioleva kupli katusele, võtab see lauskmaa inimese põlved pehmeks.

Merefoorum: ellujäämise kunst

Lennusadamas on tuleval teisipäeval, 4. aprillil kell 18 tasuta merefoorum,
Seal räägitakse huvilistele, mis toimub äärmuslikes oludes – kui kaua peab inimene vastu jääkülmas vees, kuidas käitub stressiolukorras? Miks oleme võimelised afektiseisundis tegema asju, milleks igapäevaelus mitte kuidagi suutelised ei ole? Kas ja kuidas on võimalik end vaimselt ja füüsiliselt äärmuslikeks olukordadeks ette valmistada?
Esimesel merepääste-teemalisel merefoorumil kõneleb Põhja-Eesti regionaalhaigla anestesioloog Villem Nigu. Merefoorumid on kõigile tasuta, algusaeg kell 18.00! Kogunemine Lennusadama kassa juures. Registreeri siin!

0 kommentaari

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias