9
fotot
Mereväebaasi kõige silmahakkavam maja, tsaariaegse sõjasadama miinilao punastest tellistest hoone, on pärast 2015. aasta suurt remonti nii mereväelaste kui vahipataljoni kasarm.i (HEIKO KRUUSI)

Sõjaväepolitsei vahipataljon asub suures tsaariaegses hoones Tallinnas sõjasadamas. Pataljoni ülesanne on õpetada sõjaväepolitseinikke ning osaleda riiklikel tseremooniatel.

Mereväebaasi kõige silmahakkavam maja, tsaariaegse sõjasadama miinilao punastest tellistest hoone, on pärast 2015. aasta suurt remonti nii mereväelaste kui vahipataljoni kasarm.i (HEIKO KRUUSI)
Suures trepikojas püüab pilku Miinisadamale kohane valgusinstallatsioon. (HEIKO KRUUSI)

Tööstuse tänava ja mere vahele jääv Miinisadam on koduks Eesti mereväele, aga 2015. aastast ka vahipataljonile. Juba 1919. aastal asutatud vahipataljon on meie kaitseväes eriline üksus – siin õpetatakse välja sõjaväepolitseinikke ja tseremooniatel osalemist. Kui esimene töö mittesõjaväelastele igapäevaselt eriti silma ei jää, siis tseremoniaalrolli täidetakse avalikkuse hindava pilgu all.

Laitmatuis paraadmundreis sirged noormehed, kes seisavad sillutisele lahtirullitud punase vaiba ääres aukompanii rivis kõrgete külaliste saabumisel ja lahkumisel, suursaadikute volikirjade üleandmisel, mälestustseremooniatel, aga ka riiklikel ja kaitseväelistel matusetalitustel – need noormehed on vahipataljonist ja saanud peale tavalise sõdurikoolituse ka väljaõppe aukompanii erialakursusel. Nemad on auvalves Kadriorus presidendilossi ees. Pataljoni ametlik sünnipäev on 11. jaanuar 1928, üksus taasasutati 1993. aasta 22. jaanuaril.

Paraad ja politsei

Sel päeval, kui käisime pataljoniga tutvumas, üritas talv veel oma viimast võimu näidata. Hiljuti põhjalikult remonditud kasarm on muljetavaldavalt suur ning kenas korras.

Miinisadamas asub Eesti mereväe mereväebaas ja vahipataljon. (HEIKO KRUUSI)

Õppeklasside akendest avaneb miljonivaade tinakarva merele. Karmist meretuulest õhetavate põskedega ajateenijad seisid kasarmu pikas koridoris relvistu juures järjekorras, et tagastada väliõppusel kasutusel olnud relvad – automaadid koos salvedega. Ajateenijate magamisruumides valitseb nööri järgi seatud kord.

Ajateenijate ruumides leidub nii politsei- kui ka tseremoniaalvarustust. (HEIKO KRUUSI)

Eripärana torkab silma see, et varustuskappide otsa on tõstetud läbipaistvad kaitsekilbid, mis tuttavad mujalt maailmast edastatud tänavarahutuse uudislugudest. Sõjaväepolitsei väljaõpe sisaldab peale isikute ja liikluskolonnide eskordi, liikluse reguleerimise, teeluure ja liiklusjärelevalve, samuti sõjaväes politseiliste funktsioonide täitmise ka sõjavangide valve ja massirahutuste mahasurumise väljaõpet. Õpitavat on kokku nii palju, et ajateenistus ja väljaõpe kestavad kokku 11 kuud.

Tegime käigu esimesel korrusel olevasse rõivistusse, kus parasjagu tseremoniaalteenistuseks valmistuvad ajateenijad koos laohoidjaga mundreid ning nende juurde kuuluvat varustust sobitasid.

Miinisadamas asub Eesti mereväe mereväebaas ja vahipataljon. Paraadmundrite ladu. (HEIKO KRUUSI)
Tseremooniatel peab munder ja kogu varustus eriti hästi sobituma. (HEIKO KRUUSI)
Akselbandid ja talvised mütsid. (HEIKO KRUUSI)
Varustust igaks juhtumiks: sinelid, lipud ja kunstlilledega harjutuspärjad. (HEIKO KRUUSI)

Riiulitel olid pikad read peakatteid, nagis rippusid akselbandid, stangedel reas pikad sinelid. Tseremooniatel esindavad vahipataljoni noored mehed kõiki meie kaitseväe väeliike – peale oliivrohelisele oli näha ka mereväe musta ning õhuväe hallikassiniseid tavavormi mantleid.

Vahipataljoni ülem major Martin Kukk näitab kaitseväe elukorralduse alusdokumenti. (HEIKO KRUUSI)

„Ma arvan, et teenistus vahipataljonis on veidi erinev teistest üksustest. Ka meie teeme ajateenijatele sõduri baaskursuse ning anname jao tasemel jalaväelase väljaõppe, aga vahipataljoni üks ülesanne – tseremooniate korraldamise kohustus, see teeb meie väljaõppe vägigi erinevaks. Tseremoniaalõpe kestab kuu aega, sellele järgneb aasta jooksul igaühele osalemine 150 kuni 200 tseremoonial. Peale selle veel Kadrioru lossi vahtkond. Seda pole üldse vähe,” nentis sissejuhatuseks pataljoni ülem major Martin Kukk, kui tema merevaatega kabinetis kohtusime. Ta ütles, et erinõudeid peale pikkuse ajateenijaile pole – pikkust peab olema üle 175 sentimeetri ja jääma soovitavalt alla 190, et paraadmundrid sobiksid ning rivi ühtlane oleks.

Jalutusõpe

„Aga eks algus ole tänapäeval tihti raske. Tänapäeval pole pered suured, ehmatus on suur, kui noormees, kes olnud seni ainus perepoeg, peab elama kümnekesi toas. Üksi ei lubata liikuda, peab käsklusi kuulama. Peab kogu kaitseväeväeelu aluseks oleva määrustiku selgeks saama. Elukorraldus on täiesti teine. Absoluutne šokk paljudele. Marssima peab ka õppima, sellele paneme vahipataljonis rohkem rõhku,” rääkis pataljoniülem.

„Peale selle on poisid praegu keskmiselt füüsiliselt nõrgemad. Sõduri baaskursuse juurde kuulub suutlikkus teha läbi rännak. Meie aga alustame esimesel väljaõppenädalal sellest, et panen tunniplaani mitte rännaku, vaid jalutuskäigu. Ilma varustuseta liigutakse ringi baasi territooriumil. Kolm kilomeetrit, viis kilomeetrit, et saaks nad üldse käima. Kui paneksime kohe rakmed ja varustuse selga ning võtaksime ette 20-kilomeetrise rännaku, oleks hulganisti ülekoormusest tingitud luumurde,” selgitas major Kukk moodsa nutiajastu varjukülgi.

Kohanemisele kulub aega enam kui kuu, enne kui saab plaanilise väljaõppe juurde asuda, nentis ta. „Kui ajateenija teenistuse lõpetab, on ta tüki küpsem, kui siia tulles, ta teab, mis on vastutus, mis on seadustest kinnipidamine, mis ohutus, mis meeskonnatöö,” ütles major Kukk ja lisas: „Aga kui 11 kuud läbi saab, siis meenutavad küll, et oli vahva aeg. Ja eks distsiplineeritud mehed saavad ka head töökohad.“

1 kommentaar

K
Kelle me presidendiks saime?  /   17:48, 23. märts 2017
Kohe kui relvad kohal, hakkab riigikogulasi ähvardama. Tundub, et saime läbi aegade repressivseima sisemusega eestkõneleja . Pikamäe sõnavõtt on mõistetav ,sest ta ei tea, mis väiksed tõrvatigad tal eestit pidi laiali võivad olla . President tegi endale selle avaldusega karuteene ja samas hea stardipositsiooni ekrele. Pikamäe tahtis, et kohtud oleksid atraktiivsemad ja mõne ebaausa kohtu-rakukese välja selekteerimine lisaks atraktiivust ja usaldust küll.

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias