Margit Sutropi sõnul on vaja oluliselt kasvatada teadlaste konkurentsivõimet rahvusvaheliste teadusgrantide taotlemisel. (Andres Tennus (Tartu ülikool))

Rektorikandidaat Margit Sutropi hinnangul on Tartu ülikoolis vaja teha muutusi õppetöös, teadustöös ja ühiskonna teenimises.

Miks Tartu ülikool?

Olen Tartu ülikooli suur patrioot. Ülikooli hea käekäik pole tähtis mitte ainult ülikoolile endale ja Tartule – see on kogu Eesti seisukohast äärmiselt tähtis. Usun, et saaksin Tartu ülikooli rektorina oma ülikooli aidata: ehitada sildu erialade ja võimalike ülikooliväliste koostööpartnerite ning ülikooli ja ühiskonna vahele.

Kui te osutuksite rektorivalimistel valituks, siis mis oleks selles ametis teie suurim väljakutse?

Suurim väljakutse on see, kuidas maksta õppejõududele ja teadlastele väärilist palka. Arvestades seda, kui kaua õppejõud ja teadlased on õppinud ning kui kvalifitseeritud nad on, peaksid nad saama vähemalt: lektor/teadur 2, dotsent/vanemteadur 3 ja professor/juhtivteadur 4 keskmist Eesti palka.

Milliseid muutusi Tartu ülikool lähiaastatel kõige rohkem vajab?

Tartu ülikool vajab kaasavat ja teadmuspõhist juhtimist. Muutusi on vaja ka õppetöö, teadustöö ja ühiskonna teenimise valdkonnas.

Õppetöös on kõige tähtsam küsimus, mida teha magistriõppega. Kui pikk see peaks olema (kas üks või kaks aastat), mis õppevormis (kas päevases õppes või nädalavahetuseti) ja mis keeles (eesti ja/või inglise). Terves ülikoolis on vaja palju tööd teha, et muutuks õpetamise viis. Põhimõtteline muutus oleks see, et aktiivsemaks pooleks on tulevikus üliõpilane, mitte õppejõud.

Teadustöös on vaja arendada nii alus- kui ka rakendusuuringuid ning olla senisest rohkem valmis võtma enda kanda ühiskonna põhiliste probleemide lahendamist. Kuna teadustööd ei saa teha rahastuseta, see on aga suuresti konkurentsipõhine, on vaja suuresti kasvatada meie teadlaste konkurentsivõimet rahvusvaheliste teadusgrantide taotlemisel.

Ühiskonna teenimine on rahvusülikooli kolmas oluline ülesanne. Leian, et Tartu ülikool võiks senisest enam panustada elukestvasse õppesse. Tänapäeva maailm on nii kiiresti muutuv, et inimestele ei piisa enam paarkümmend aastat tagasi omandatud haridusest. On vaja juurde või ümber õppida.

Kas Rail Baltic peaks Tartust läbi minema?

Jah, sest Tartu on ikkagi suuruselt teine Eesti linn ja vaimuelu keskus. Linna ja Tartu ülikooli jaoks on hea ühendus maailmaga ülimalt vajalik. Paraku on see rong ilmselt läinud, avalik debatt käivitus liiga hilja. Eestis tuleb kas Rail Baltic, mis ei jõua Tartusse, või jääme Euroopa toetusrahadest ilma.

3 kommentaari

K
Küsimus  /   23:09, 21. märts 2017
Kellele ei pea maksma väärilist palka?
R
rektor  /   17:55, 23. märts 2017
Rektor saab seista selle eest, et ülikooli töötajad ei vireleks.
K
kust raha võtta  /   21:13, 23. märts 2017
Dekanaatide ja igasuguste imepreilide peale kulub raha ju ära. Teadlased saavad sisuliselt ainult projektirahasid ja sealtki on suur osa juhtorganite üldkuluks ära võetud.

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias