9
fotot
Karjamaa 6 on monumentaalkunst erandlikult mõlemal otsaseinal: ema lapsega ning kajakad koos kalaga. (HEIKO KRUUSI)

Rohkem kui poolsajand tagasi asuti ehitama Mustamäele uut tüüpi linna – paneelelamute kunstipäraselt paigutatud kogumeid. Mõned toonase aja modernistlikud kaunistused on siiani säilinud.

Uut tüüpi linnaosa kandis loojate arvates uut moodi paatost seal elama hakkavate õnnelike inimeste joaks. Selleks, et helgena kirjeldatud tulevikust saaks õnnelik olevik, oli oma osa plaanitud kandma linnakeskkonnas seni puudunud monumentaalkunstil – paneelmajade otsaseintele kujundatud hiiglaslikel stiliseeritud taiestel.

Päikeselinna monumentaalkunsti säilmed: Akadeemia teel on neljast alles kaks pannood. (HEIKO KRUUSI)

Need teosed olid loodud uuendusliku, industriaalse majaehitustehnoloogiaga kooskõlas oleval viisil – otse betoonpaneelide valmistamispaigas Tallinna majaehituskombinaadis. Kunstniku osalusel valmistati metall-liistudest kujutis otse vastvalatud paneeli peale, seejärel täideti see erivärvilise killustikuga. Nii moodustusid suuremõõdulised kujutised. Nende loojaiks olid ka praegu tuntud ja tunnustatud kunstnikud a teel Valli-Lember Bogatkina, Margareta Fuks, Enn Põldroos ja Oskar Raunam.

Kunstnikud Valli Lember-Bogatkina (paremal tagumine) ja Margareta Fuks (apemal esiplaanil) valmistamas 1962. aastal Tallinna Majaehituskombinaadis kosmoseteemalist pannood. (Salomon Rosenfeld / Rahvusarhiivi filmiarhiiv)

Praeguseks on need kaunistatud majad küll püsti, aga aeg on teinud oma töö – osa kunagistest pannoodest, näiteks kosmonaudiks saamisest unistava poisi siluett, samuti mitu sodiaagimärki, on kadunud uuema aja majaseinasoojustuse alla. Siiski on paaril juhul peetud vajalikuks markeerida uue seinakatte peal selle alla jäävaid taieseid.

Karjamaa 6 on monumentaalkunst erandlikult mõlemal otsaseinal: ema lapsega ning kajakad koos kalaga. (HEIKO KRUUSI)

Asja uuritakse põhjalikumalt

Sõjajärgse uuendusaja monumentaalkunsti uurinud, Eesti kunstiakadeemias praegu magistrantuuris õppiv Anu Soojärv meenutab, et tal tekkis sellise eripärase kunstivormi vastu huvi tüdrukupõlves Mustamäel elades. Esimesena paelusid pilku Leo Rohlini kavandatud bareljeefid Sütiste tee instituudi, praeguse haiglahoone fassaadil. Huvist kasvas kaks aastat tagasi valminud bakalaureusetöö teema: „Monumentaalkunst eksterjööris 1960–1990.” Praegu jätkab ta magistritööna samasuguste kujundusvõtete kasutamist siseruumides ehk interjööris.

„Oli toona selline modernistlik idee – kuidas muuta igavad kastmajad inimestele vastuvõetavamaks. Tollest ajast on näidetena ette tuua ka raadiomaja tuvi ja televisiooni telesilm, siseruumides Raadiolill,” märgib Soojärv. Ta lisab, et seda kujundusvõtet kasutati ka esimeste paneelelumajade püstitamisel, aastail 1961–1962.

Töö käigus selgus, et selline majade kaunistamise võte oli liiga kulukas ja võttis liiga palju aega. „Paneelmajade ehitamise peamine mõte oli odavus ning kiirus. Lisaks said linnakujundajad aru, et kui kõik paneelmajad katta selliste kujutistega, siis poleks selline n-ö kaunistamine enam see, mida algselt sooviti saavutada,” sõnas Soojärv. Siis nii jäigi, et kaunistatud otsaseintega paneelmaju oli vaid kolmes kohas: Akadeemia teel, Ehitajate teel ja Karjamaa tänaval.

Ehitajate teel on Enn Põldroosi kavandatud sodiaagimärkidest osa veel alles (HEIKO KRUUSI)
Osa sodiaagimärke on jäänud seinasoojustuse alla, kuid neid märgivad lugupidavad järeleaimamised. (HEIKO KRUUSI)
Osa sodiaagimärke on jäänud seinasoojustuse alla, kuid neid märgivad lugupidavad järeleaimamised. (HEIKO KRUUSI)

„Tollest ajast on siiski ühtteist alles. Palju on aga kaduma läinud, mõni maja praeguseks koos teosega juba lammutatud. Mõnest, nagu näiteks Tartu piimakombinaadi töötajaile ehiatud paneelelamute otsaseina bareljeefist, on alles kõigest kehv foto,” märkis Soojärv.

0 kommentaari

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias