4
fotot
Ümbrust lidarikiirtega kompivad isejuhtivad bussid peaksid juba sel suvel olema Mere puiesteel igapäevane vaatepilt. (Kristjan Väli)

Isejuhtivate busside riigihanke esimene etapp ei õnnestunud, nüüd jätkatakse suunatud pakkumistega.

Eestil on plaanis panna tänavu suveks Mere puiesteele käima kaks isejuhtivat bussi, et vähendada meile Euroopa Liidu nõukogu eesistumisajal saabuvate rohkete külaliste ja ametnike jalavaeva. Kaks bussi hakkavad käima Viru väljakult mööda Mere puiesteed kuni energia avastuskeskuse juures oleva jalakäijate ülekäiguni ja tagasi. Sõitmiseks kasutatakse trammiliini rada, mis jääb selleks suveks trammiliini rekonstrueerimistööde tõttu kasutuseta. Neil päevil sai teatavaks, et riigihange isejuhtivate busside kasutamiseks kukkus läbi, sest ükski sihikule võetud viiest bussitootjast firmast oma pakkumist ei teinud. „Töö käib jõuliselt edasi. Nüüd tegeleme läbirääkimistega hankeformaadis edasi, proovime tulemuseni jõuda, entusiasm pole kuhugi kadunud,” ütles Marten Kaevats, kelle üks ülesanne riigikantselei nõunikuna on isejuhtivate busside projekti vedada.

Marten Kaevats vahendab Euroopale e-Eesti eeskujulikku e-kuvandit. (HEIKO KRUUSI)

Selleks ajaks oli Helsingist korraks Tallinna toodud bussiga jõutud ajakirjanikele ette näidata, kuidas isejuhtimine eesistumisaja ühe keskusena kasutatava Kultuurikatla ümbruses toimub. Seejärel pakiti näidis jälle treilerile ja saadeti laevaga Soome tagasi.

Ümbrust lidarikiirtega kompivad isejuhtivad bussid peaksid juba sel suvel olema Mere puiesteel igapäevane vaatepilt. (Kristjan Väli)
Bussis on kuus iste- ja kuus seisukohta. Juhiistet pole.Juhikohta pole, buss Inimeste kasutada on bussis kolm nuppu. Kristjan Väli (Kristjan Väli)
Iseliikuv buss Isesõitev buss, Isejuhtiv buss (Kristjan Väli)

„Bussi mahub 12 inimest, kuus istuma, kuus seisma,” tutvustas Kaevats uut liiki sõiduvahendit, mis peaks ühe komponendina tugevdama Eesti kui innovaatilise riigi kuvandit. „Marsruudi läbimise esimesel korral peab bussi siiski puldist juhtima, nii õpetatakse tee selgeks. Erinevalt näiteks pakirobotist, mille puhul rakendatakse ümbruse kaardistamiseks videokaameraid, tarvitab isejuhtiv buss ümbruse tundmaõppimiseks ning ka teel olevate takistuste märkamiseks laserit kasutavaid lidareid, mis ühtlasi väldivad ohu tekkimise jalakäijatele,” pühendas Kaevats meid tehnilistesse detailidesse. Ilmneb, et sellise täpset sõitu võimaldava varustusega buss võib sõita isegi kuni 40 kilomeetrit tunnis, käsitsijuhtimise režiimis ehk “õppimisajal” sõidetakse jalakäija kiirusega. Plaanitakse, et Mere puiesteel, eraldatud rajal, oleks kiirus kuni 12 kilomeetrit tunnis. Nii läbiks buss kõnealuse 800-meetrise lõigu 4–5 minutiga. „Praeguste reeglite järgi peab juht siiski igaks juhuks kaasa sõitma, et ohu korral punast nuppu vajutada, aga värske seadusetõlgendus lubaks ka kaugkontrolli,” märkis Kaevats. „Sujuva transpordi järele on sel suvel suur vajadus, sest üritusi on eesistumisajal Kultuurikatlas sadade kaupa, nii on bussiliinil praktiline väärtus,” lisas ta.

Virtuaalkuplid kahes linnas

Eesistumisaega püüab Eesti kasutada uuenduslikkuse näitamiseks ikka sisulisi lahendusi, mitte näivust pakkudes, rõhutas nõunik Kaevats: „Projekte on üsna mitu, nii Brüsselis kui ka Tallinnas. Digilahendused on põhilised, ootus meie digipanuse vallas on üle Euroopa üsna suur. See on tore, et meid kuulda võetakse, et me väikese riigina saame mängida tunduvalt suuremal mänguväljakul. Aga teistpidi – kui ootused on suured, on ka lihtsam põruda. Üks tähelepanuväärsemaid projekte on see, et plaanime Brüsselis Justus Lipsiuse hoonesse ehk Euroopa Liidu nõukogu peakorterisse oma väljapanekut. Iga eesistujariik on selle aatriumis teinud oma kunstiprojekti. Meie kavatseme teha 360-kraadise ringina online’is videot striimivad kuplid, luua veidi virtuaalreaalsust meenutava keskkonna, kus saaks Brüsseli ja Tallinnas oleva samasuguse kupli vahel otsepilti vahendada. Kasutajaile peaks jääma mulje, nagu oleksid nad teises linnas ise kohal,” tutvustas Kaevats huvitavat plaani. Sellisest lahendusest peaks olema kasu näiteks videokonverentside korraldamisel, kus peale esineja nägemise-kuulmise saab pilgu heita ka saalile ja publikule. „Peaks tekkima päris tugev kohalolekuefekt,” arvas Marten Kaevats, kes on varasemast tuttav kui linnaplaneerimise uute arengusuundade tutvustaja ning arhitektuuribiennaali kuraator.

Ta selgitas: “Ühtlasi kavatseme tutvustada nii Brüsselis kui ka Tallinnas suurel interaktiivsel digiseinal Eesti kui eduka e-riigi andmeid ning teenuseid, näiteks X-teed, samuti ka eraettevõtluse ja idufirmade edusamme, et igaüks saaks ise järele uurida, mis meil tegelikult selles vallas toimub.” Ta loetles peale riiklike digiretsepti ja raamatukogude lahenduse näiteks ka kuulsust koguvat keeleõppe rakendust Lingvist, sisu- ja müügitöö halduskeskkonda Pipedrive ning kogu maailma kliima- ja ilmainfot koondavat Planet OS-i. „Plaan on kõigile näidata, et oleme küll väike, aga globaalse haardega,” ütles Kaevats ja lisas, et Kultuurikatlasse, mis on eesistumisaja üks närvikeskusi, rajatakse demoala, kus saab demonstreerida mitmesuguseid veebiteenuseid. Kultuurikatla pind, muide, jääb ürituste jaoks napiks, sinna ümbrusse pannakse üles hulk telke, seega laiendatakse eriti kõrgete riigijuhtide kohtumiste puhkudeks ka turvaala. Juulist novembrini on oodata üle 30 000 külalise, kõrgetasemelisi kohtumisi on pea igal päeval.

Teenäitamise oskus

„Euroliidu ametnikel on aimu, mida oleme digialal saavutanud, aga tegelikku kogemust pole. Nüüd on hea võimalus neid paljusid, kes siia tulevad, veenda, et teenustel on tegelik sisu ja neist tõuseb kasu. Aga mis veel olulisem – üks peateema on võtta kavva euroliidu n-ö viies põhivabadus. Kui liidu aluspõhimõtteis sisaldub inimeste, kapitali, kaupade ja teenuste vaba liikumine, siis andemete vaba liikumine võiks ja peaks olema viies vabadus. Lisaks ka see põhimõte, et igaüks oleks oma andmete peremees. Selline uus põhimõte on keerukas nii juriidiliselt kui ka rakendamise mõttes, et millal saab inimese ostuandmetest temale kuuluv info,” selgitas Kaevats uut ja arenevat suunda. „Kui oled poest ostnud majoneesi, kas siis ostu kohta käivad andmed on pärast andmebaasi kandmist ja mitmeid töötlusi kaupluse omad või veidi ikka ka sinu enda omad.”

Euroopa edumeelsemad pead loodavad, et viienda vabaduse juurutamine peaks andma Euroopale juurde kiirenduse, mida võrdluses USA-ga loetakse nappivat. „Eesti on näidanud, et paljud sellised asjad on võimalikud, et tegelikult kasutavad meie inimesed ka mujal loodud uuendusi ning digiteenuseid suures ulatuses ja saame siin olla eeskujuks,” sõnas Kaevats. Ta lisas, et praegune digiareng on alles tagasihoidlik sissejuhatus uude tehnoloogiajastusse, millest on oodata senise elu- ja töökorralduse väga põhjalikku muutumist. Inimeste osad töökohad võtavad üle arvutid või robotid. Näiteks Hollandis koondati ühes pangas üle 5000 töökoha, seda tööd teevad nüüd arvutiprogrammid. Kaevats märkis ka, et Eestis on vananeva elanikkonna ja odava tööjõu tõttu olukord siiski mõnda aega muudest arenenud riikidest vähem terav, aga tulevikus see nii ei jää. „Inimeste arv planeedil Maa kasvab kiiresti ja meie elukorraldust muutvaid uuendusi lisandub üha tempokamalt,” ütles Kaevats kokkuvõtteks.

0 kommentaari

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias