Kaarsild muutub pärast remonti mugavamaks ja turvalisemaks. Pildil Kaarsilla rekonstrueerimise projekti kavand (Tartu linnavalitsus)

Aprillist remonti minev ja oktoobris uuesti avatav Kaarsild on pärast uuenduskuuri mõlemalt poolt meetri jagu laiem, peale selle ehitatakse uued peale- ja mahaminekud.

Kaarsild valmis aastal 1959 ja Tartu linnamajanduse osakonna teedeteenistuse juhataja Urmas Metsa sõnul pole seda pärast tõsisemalt remonditud. Mets räägib, et silla raudbetoonkonstruktsioonid on kehvas seisus ning remondi käigus need taastatakse. „Sillal on ainulaadne konstruktsioon ja selle remont on ehitajatele ja protsessi vedajatele suur proovikivi,” tõdeb Mets.

Jalakäijate jaoks on pärast remonti suurim muutus see, et käigurajad muutuvad mõlemalt poolt meetri võrra laiemaks. „Kui seal praegu jala kõndida, siis on natuke kitsavõitu. Samuti areneb linnas väga jõudsalt jalgrattaliiklus. Ülejõe suunalt tulijatel on vaja igal juhul rattaga läbida ka Kaarsild, rääkimata lapsevankriga liikujatest,” selgitab Mets ja lisab, et sillale ehitatakse uued peale- ja mahatulekud, et jalgratturite ning käru ja ratastooliga liikujate sillaületus mugavamaks muuta.

Mõistagi muudab Kaarsilla pikaks ajaks remonti minek linlaste elu ebamugavamaks. Kaarsilla asemel üle Võidu silla jõge ületades tuleb teha umbes 700-meetrine ring ja üle Vabadussilla minnes umbes kilomeetrine ring.

Linnavalitsus andis aasta alguses teada, et Kaarsilla remondi ajaks ajutist ujuvsilda Emajõele ei paigaldata, kuna veeteede ameti tingimuste kohaselt oleks see üle poole ööpäevast jalakäijaile suletud ning ajutine lahendus oleks ebamõistlikult kallis. Ujuvsildade rajamisega tegelevate ettevõtete hinnangul läheks ajutise silla paigaldamine maksma 120 000 kuni 150 000 eurot.

Kaarsilla remondi riigihanke võitis AS TREV-2 Grupp pakkumusega 779 967 eurot. Kaarsilla remondi omanikujärelevalve hanke AS Taalri Varahaldus. Rekonstrueerimisprojekti autor on OÜ Tinter Projekt. Pärast 21. märtsi saab linn allkirjastada AS TREV-2-ga lepingu. „Eesmärk on see, et ehitustööd saaks kuue kuuga tehtud. Lepingus on ehitajale antud õigus teha pikki tööpäevi varahommikust kella kümneni õhtul. Linn omalt poolt tagab omaniku järelevalve,” märgib Mets.

Urmas Metsa sõnul on viimastel aastatel remonditud ka Sõpruse, Kroonuaia ja Võidu silda. „Kuid remontida tuleks ka Inglisilda ja Kuradisilda. Korrastamist vajab samuti põllumajandusülikooli ühikate juures asuv maakividest sillakonstruktsioon,” räägib Mets linna sildadest, mis vajavad veel remonti.

-------------------------

Kas tead?

*Kaarsild on ehitatud aastatel 1957–1959 endise Kivisilla kohale, selle kaldasammaste vundamendile. Silla arhitekt on Peeter Varep. Kuni silla valmimiseni vedas inimesi 1950. aastail regulaarselt üle jõe (paarkümmend meetrit sillakohast ülesvoolu) pikk sõudepaat.

Eesti ainsa monoliitbetoonist kaarsilla sille on 57,4 meetrit, kaare laius umbes 1 meeter, kõrgus 8 meetrit.

Tudengitraditsiooni järgi peab iga Tartu ülikooli tudeng vähemalt ühel eksamil läbi kukkuma ja üle kaarsilla kaare jalutama, et end tõeliseks tudengiks nimetada.

Allikas: Vikpeedia, kultuurimälestiste register

0 kommentaari

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias