Teadlased selgitasid välja, et Rooma münte kasutati Eesti alal mitte rahana, vaid ehete valmistamiseks. (Tartu ülikool)

Tartu ülikooli kunstimuuseumis on avatud näitus „Rooma mündid ja Eesti”, mille raames eksponeeritakse ja tutvustatakse Eesti üht viimase aja olulisimat ja põnevaimat aardeleidu, mis koosneb 51 Rooma mündist, neljast sõrmusest, käevõrude katketest ja pronksrõngast.

„Kuigi 2015. aastal Varudi-Vanakülast avastatud aare oli segamini küntud umbes 3 m2 suurusele alale, õnnestus arheoloogiliste päästekaevamiste käigus leid siiski tervikuna kätte saada. Tänu sellele on olnud võimalik täpsustada mitmeid seni oletusliku iseloomuga või lausa spekulatiivseid väiteid. Näiteks selgus materjaliteadlaste analüüsist, et Rooma münte kasutati siinmail mitte rahana, vaid hoopis uute, kohalike ehete valmistamiseks,” kommenteerib näituse kuraator Mauri Kiudsoo.

Näitus jääb Tartu ülikooli kunstimuuseumis avatuks 31. maini ja toob märtsikuus kaasa ka põnevate loengutega Antiigiakadeemia.

8. märtsil on huvilised oodatud osa saama teadur Ester Orase ettekandest „Kavastu pronkslamp – loodusteaduslike uuringutega põneva muinasaegse looni”, mille käigus saab 20. sajandi alguses leitud lambi päritolu, rännutee ja võimalik tähendus lahti seletatud.

15. märtsil esineb arheoloog Risto P. Koovit, kes kutsub osalejaid väikesele ekskursioonile sellesse aega ja ruumi, kust pärinevad näituse „Rooma mündid ja Eesti” staareksponaadid ehk 51 Rooma münti.

21. märtsil on kõik oodatud kuulama Tartu ülikooli rektori Volli Kalmu ettekannet teemal „Hannibali marss ajalukku”, mis käsitleb süvenenult II Puunia sõja käigus Hannibali juhtimisel toimunud retke, kus 65 000 meest ja 37 sõjaelevanti ületasid Alpid ning jõudsid Po jõe orgu, kus purustasid mitmes lahingus Rooma armee.

Kõik Antiigiakadeemia loengud algavad kell 17.15 ning neis saab osaleda muuseumipiletiga. Tartu ülikooli töötajatele ja tudengitele on muuseumikülastus tasuta.

0 kommentaari

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias