3
fotot
Kahevõistleja Kristjan Ilves pakkus Lahti MM-il häid emotsioone, kui sai väikese mäe individuaalvõistlusel 23. ja suure mäe individuaalvõistlusel 27. koha. (Stanislav Moshkov (Õhtuleht))

Calgary olümpiapronks Allar Levandi tunneb heameelt, et Eesti kahevõistlusel on Kristjan Ilvese näol olemas tulevikulootus. Mis on aga juhtunud meie murdmaasuusatajatega, ei suuda temagi mõista.

Kas Eesti murdmaasuusatamine on kõige madalamas põhjas ära käinud või võibki tase pikaks ajaks selliseks jääda, kus meil ei ole ühtegi suusatajat, kes suusataks end vähemalt maailma 20 parema hulka? See on küsimus, mis on Eesti suusarahva jaoks kui miljoni dollari või euro küsimus. Ühest ja selget vastust ei ole.

Eesti suusasprinteritele Lahti MM rõõmu ei toonud. Suurte lootustega MM-ile läinud Marko Kilp piirdus 50. kohaga. (Stanislav Moshkov (Õhtuleht))

Endine tippkahevõistleja Levandigi ei mõista, milles asi. „Suusatajad on meedias saanud kõvasti nahutada. Võib-olla polegi õieti tehtud emotsioonivaba analüüsi selle kohta, et mis on valesti. Kõrvaltvaatajale tundub täiesti arusaamatu, et inimestel on kõigil kaks kõrva ja kaks kätt. Kuidas me siis ei suuda? Ju seal mingi asi on. Ma ei oska ka öelda. Kindlasti nad teevad kõik, et tippu jõuda. Kui ollakse tippspordis, siis peaks ju ülim soov ja suund olema tulemus,” räägib Levandi.

Aasta tagasi avaldas Linnalehe veergudel Tartu suusaklubi Suusahullud treener Vahur Teppan, et tema hinnangul ei ole Eesti suusaspordi õhustik see, mis varem. „Tundub, et puudu on justkui enesekindlust ja usku, mida teisipidi suurendavad head tulemused, mida praegu ei ole. Seega on see omamoodi spiraal, mis on paraku viimastel aastatel suunaga alla,” leidis Teppan aasta tagasi. Sisuliselt pole praeguseks midagi muutunud.

Teisalt on õigus ka neil, kes ütlevad, et kümnendid pole ega saagi olla sarnaselt head. „Aastad ei ole lihtsalt vennad, rääkimata kümnenditest. Oli aeg, kus meil tuli iga aasta medaleid. Praegu lihtsalt on selline aeg,” tõdes sprinditreener Anti Saarepuu nädalataguses Linnalehes.

Levandi lisab, et tippsport on läinud maailmas niivõrd talendipõhiseks, aga Eestis ei ole talente kuskilt niipalju võtta. „Kui me räägime tippspordist ja tulemusspordist, siis see jääbki Eestis tõenäoliselt käima nagu jo-jo, kord alla, siis jälle üles,” pakub Levandi.

Rääkides praegu toimuvast Lahti suusatamise MM-ist, võib Levandi sõnul näha ka ühtteist positiivset. „Arvestades meie suusatamise madalseisu ja spordi üldist rahastamist, on talisportlased päris hästi hakkama saanud. Kõik on teinud ära oma taseme või pisut üle sellegi. Ja kahevõistlus on tõusuteel,” hindab Levandi.

Just 20-aastane kahevõistleja Kristjan Ilves näikse olevat Kelly Sildaru kõrval see talisportlane, kelle poole tasub üha rohkem pilke pöörata. Lahti MM-il kahevõistluse esimeses individuaalvõistluses hüpete järel kolmas olnud ja lõpuks head taset näitava 23. koha saanud Ilves on Levandi sõnul hea näide sellest, kuidas toimib pere toetus, sest Kristjani treener on tema isa Andrus. Ta on hea näide selle kohta, kuidas meil aeg-ajalt ikkagi talente tuleb.

„Eks selliseid häid keskmikke ikka jagub, aga sealt edasi tuleb teha samm tippspordi poole. Seal on juba hästi palju muutujaid, mis võivad olla täna nii ja homme naa,” analüüsib Levandi ja lisab, et tulemusest tähtsamgi on see, et Ilves on n-ö rongi peal. „On ju näiteid, kus ollakse tagapool ja öeldakse, et kohe-kohe on käes tulemused. Üldjuhul on see soovmõtlemine. Aga Kristjanil on kõik kaardid tema käes. Tundub, et ta pole ületreeninud. Tal on hea hüpe ja sõit paraneb kogu aeg. Järgmine samm on leida stabiilsus, et jõuda 20 hulka, siis 10 hulka. Ja seejärel ei saa arugi, kui oled ühel hetkel tipus ja räägid medalite jagamises kaasa. Niimoodi see läheb,” maalib Levandi Eesti tulevikulootuse positiivse tulevikustsenaariumi.

Samas näikse Eesti sportlastele olevat just hüpe keskmike hulgast tippu kõige raskem. Levandi sellise arvamusega päris nõus ei ole: „Eks kõrvalt vaadates võib see tunduda natuke raskem. Sportlane teeb tegelikult oma asja ja arengu korral tundub kõik talle loomulik. Kõige tähtsam on konkurentsivajadus ja see on Ilvesel tippvõistluste näol olemas. Peab olema tippvõistlusi ja tahtmist tippu jõuda. Siis tuleb ainult anda aega ja lasta kõik spordiga kaasnevad tõusud ja mõõnad ilusasti läbi käia.”

Üks asjaolu, millele suusatajad tihti ise viitavad ja mida ei saa märkamata jätta – kui mõelda kasvõi norrakate võimsale määrdebussile – on talispordi üha tehniliseks muutumine. Jutt on võimsatest suuski määrivatest ja testivatest taustatiimidest. Levandi hinnangul ei tasuks seda aspekti üle tähtsustada. „Me ei saa luua kunstlikult mingisugust tiimi, kui tulemusi pole ette näidata. Kõik tuleb omal ajal. Kui tulemused lähevad paremaks, läheb ka meeskond suuremaks ja tuleb rohkem sponsorraha. Kõik käib loogilises järjekorras,” avaldab olümpiapronks.

Allar Levandi ei dramatiseeriks praegust talispordi madalseisu üle (Alar Truu (Õhtuleht))

Praegust talispordi madalseisu ei tasuks Levandi sõnul üle dramatiseerida. „Iga sportlane peab tahtma ise paremaks saada. Ega spordisõbrad siin suurt midagi teha ei saa. Me võime hinnanguid anda, aga sellest midagi paremaks ei lähe. Oleme nagu oleme ja teeme oma igapäevast tööd edasi. Nemad ju teevad ka oma tööd ja üritavad meile pakkuda positiivseid emotsioone niipalju, kui oskavad,” püüab eestlaste läbi aegade üks armastatumaid sportlasi mõista olukorda praeguste suusatajate vaatevinklist. Levandi annab lõpuks ka väärt nõuande: „Kui meie oma suusatajad ei ole tipus, siis elame neile teistmoodi kaasa ja naudime tippsuusatamist kui sellist!”

---------------------

Parimad eestlased Lahti MM-il

Kahevõistluses

23. Kristjan Ilves, väikese mäe individuaalvõistlus

Distantsisõidus

25. Algo Kärp, meeste 15 kilomeetrit klassikat

Sprindis

46. Raido Ränkel, vabatehnika sprint

Suusahüpetes

44. Martti Nõmme, suur mägi

NB! Tabelit on täiendatud 6. märtsil.

3 kommentaari

H
Habe  /   10:32, 3. märts 2017
Leff, õiget juttu ajad, tänud....
H
hallo  /   22:38, 3. märts 2017
no mida pilti?! Otse Haapsalu õudukafestarilt?
M
maakas  /   19:07, 16. märts 2017
Muidu nõus aga mitte sellega, et sponsorid tulevad taha alles siis kui näitad tagajärgi, olgugi et põhimõtteliselt on see õige. Allar ei adu seda,et tänapäev ei ole enam selline kui tema ajal. Suusatamine on muutumas üha enam tehniliseks spordialaks, kui sa pead ikka laskumistel hoogu lükkama nagu Algo Kärp(kes kõigele vaatamata tegi tubli tulemuse) Lahtis siis ausalt öelda pole asja võistlustele. Allar, kui tahad ikka teistega võrdsetel alustel võistelda siis peab nii suusapark kui määrimine olema tasemel. Määrimisega saavad mehed hakkama aga kui su suusavalik on lahjakene siis olekski vaja just sponsorite abi. Abi vajame siis kui seda on vaja, see on umbes,et kumb oli varem kas muna või kana. Kui sul ikka võrdväärset suuska pole siis ei saa ka näidata väärikat tagajärge, et sponsorid taha saada. Ses mõttes tuleb Annuse ees müts maha võtta. Raha pole mõtet ülekanda Suusaliidule,kes harrastab vigursuusatamist ja seda omakorda vaid üks(?) sportlane. Eelkõige tuleb likvideerida ESL ebakompetentsus.

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias