Peeter Talvistu mullu novembris Elmar Kitse näitust üles panemas. (MARGUS ANSU (Tartu Postimees))

Tartu eelmise aasta kultuurisündmuseks kuulutati Eesti Rahva Muuseumis toimunud tänuõhtul mullu novembris ja detsembris Tartu kunstimajas eksponeeritud näitus „Elmar Kits. 1966”.

Kuigi näituse kuraatorile Peeter Talvistule tuli tunnustus meeldiva üllatusena, oskas ta midagi taolist juba aimata. Esiteks oli Elmar Kitse näitusel suur publikumenu ja teiseks olid paljud kunstisõbrad hääletanud aasta teo konkursil just Kitse näituse poolt. „Aga lõpliku tulemuse teeb ju ikkagi žürii,” märgib Talvistu.

Kuraatori sõnul on Tartu kunstimajas hea külastatavuse näitaja juba üle 1000 vaataja, aga Kitse näitust käis vaatamas koguni 3200 kunstisõpra. Tegemist oli viimaste aastate rekordkülastusega.

Mis publiku kunstisaali tõi? Talvistu räägib, et aeg-ajalt unustatakse ära, et Tartul on kunstiga väga tihe suhe. „Meil on siin Pallase alus, ka Kits oli Pallase kooli lõpetaja ja jätkas Pallase traditsioone nõukogude ajal,” tutvustab Talvistu, lisades, et Kits oli omas ajas väga julge kunstnik ja tegi ka seda, millesse toonased võimud hästi ei suhtunud. Samas oli Kitsel kui võimude poolt hinnatud kunstnikul selline positsioon, et ta võis seda teha. „Väga paljud kunstisõbrad meenutavad hea sõnaga 1994. aastal Tartu kunstimuuseumis toimunud Elmar Kitse retrospektiivnäitust,” lisab kuraator.

Elmar Kitse näitus oli selleski mõttes eriline, et taastati võimalikult täpselt 1966. aasta isikunäituse versioon. See moodsa kunsti manifestatsiooniks nimetatud näitus oli võimalik taastada paljuski tänu sellele, et toonasest näitusest oli tehtud palju ülesvõtteid ja peale selle oli olemas kõigi tööde nimekiri.

„Eesti kunstiajaloos on paaril korral varemgi taastatud näituse esialgne versioon. Arvan, et Eesti kunstiajaloos ongi võib-olla kümmekond näitust, mille puhul tasuks teha kordusnäitus. Üks neist on Kitse 1966. aasta näitus, kus ta esimest korda tõi avalikkuse ette vaba abstraktse figuuri kujutamise, mis oli toona tõepoolest üllatuslik. Mõisteti, et kui juba võimude tunnustatud kunstnik võib sellise asjaga välja tulla, siis järelikult võivad tulevikus seda teha ka teised,” räägib Talvistu Eesti kunstiloo olulisest näitusest.

Taastamaks näitust võimalikult originaalitruult, soovis Talvistu üles otsida Kitse töid, mille asukohta ei teatud. „Vastukaja oli suur ja tõepoolest tuli välja selliseid rariteete, mille asukoht oli seni teadmata. Kui näitus oli juba avatud, siis kuulsime iga päev mõnd huvitavat infokildu. Kunstiajaloolaste hulgas on ju lausa kõnekäänd, et igas Tähtvere korteris on üks Kits seinal. See vastab vist tõesti tõele,” avaldab Talvistu heameelt, et linlased aitasid näituse valmimisele kaasa.

Kuraator avaldab lootust, et juba lähiajal võiks Tartus aset leida Elmar Kitse suur ülevaatenäitus. „Kunstiajaloolased unustavad võib-olla ära, et 10–20-aastaga kasvab peale uus põlvkond publikut, kelle jaoks tuleb teha uus näitus,” pakub Talvistu.

Kas lähiajal on plaanis veel mõni sama mastaapne näitus? Praegu Tartu kunstimuuseumis töötav, kuid märtsist Tartu kunstimajja tööle asuv mees ei taha veksleid välja käia, kuid mainib, et plaanis on korraldada Tartu kunstnike ja kunstnike liidu liikmete näitusi ka väljaspool Tartut.

-------------------------

Tartu kandideerib kultuuripealinnaks

Tartu linnapea Urmas Klaas käis sel nädalal esimest korda avalikult välja, et Tartu soovib kandideerida aastal 2024 Euroopa kultuuripealinnaks. „Veidi enam kui aasta tagasi unistasime end UNESCO loovlinnade võrgustikku. Nüüd olemegi „Linn, mis loeb”, rahvusvaheline kirjanduslinn ja meil on oma linnakirjanik,” rääkis Klaas. Samas rõhutas ta, et Euroopa kultuuripealinnaks ei saada ilma kultuuriinimeste toetuse ja ühise usuta ning kutsus inimesi üles mõtlema, milline on nende unistuste Tartu aastal 2024.

---------------------------

Tartu kultuurikandjad 2016

*Aasta kultuurisündmuse kategoorias kuulutati laureaadiks näitus „Elmar Kits. 1966” Tartu Kunstimajas.

*Aasta teose looja aunimetuse sai animatsioonirežissöör ja -kunstnik Roland Seer (lühianimafilmi „Amalimbo” kunstnik ja peaanimaator).

*Aasta kutseliseks koosluseks nimetati Tartu ülikooli muuseum.

*Aasta harrastusliku koosluse aunimetuse pälvis linnafestivali UIT meeskond.

*Aasta rahvakultuurikandja tiitli sai ajakirjandusloolane ja museoloog ning endine Eesti Rahva Muuseumi juht Krista Aru.

*Nooreks kultuurikandjaks pärjati linnaruumi festivalide ja projektide korraldaja ja kuraator Kadri Lind.

*Aasta kultuurikorraldaja aunimetuse pälvis Voronja galerii korterinäituste meeskond – Kaili Kask ja Raul Oreškin.

*Aasta uustulnukaks nimetati rahvusvahelise valgus- ja valguskunstifestivali „Tartu valgus” ehk TAVA 2016 meeskond.

*Aasta kultuurikajastaja aunimetuse sai Klassikaraadio vastutav toimetaja Liina Vainumetsa.

*Aasta kultuurisõbraliku ettevõtte tiitli pälvis mitmete Tartu kultuurisündmuste toetaja Cramo Estonia AS.

2 kommentaari

R
Re Pinski  /   11:43, 21. veebr 2017
vaat kui tore!
R
Re Pinski  /   11:43, 21. veebr 2017
vaat kui tore!

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias