Tõnis Türna sõnul on siin suurepärased töötingimused ja säilikud hoitud täpselt nii nagu vaja. (Aldo Luud (Õhtuleht))

Esmaspäeval avas Tartus Nooruse tänaval uksed Euroopa moodsaim arhiivihoone Noora ja võib julgelt öelda, et pärast seda pole eesti ajaloolaste jaoks enam elu endine, ja seda ainiti positiivses võtmes.

Esimesel päeval, mil arhiiv oli uurijatele ja ajaloohuvilistele avatud, külastas lugemissaali 30 ajaloolast ja ajaloohuvilist. „Keegi on kogu aeg saalis ja töö käib,” tunnistab rahvusarhiivi kasutusosakonna juhataja Tõnis Türna.

Kuigi ajaloohuvilised on juba leidnud tee uude arhiivi, kasutatakse arhiivitöötaja sõnul üha rohkem riigiarhiivi e-teenuseid. „Meil on tohutu laviin koopiatellimusi, sest inimesed on suhteliselt mugavad. Säilikute koopiaid tellitakse veebi kaudu,” räägib Türna, et üha enam inimesi kasutab arhiiviteenust kodust lahkumata.

Õige ajaloolase jaoks ei asenda aga miski võimalust istuda arhiivis kohapeal, teadmisega, et just selles majas asuvad arhivaalid, mis kõik ootavad avastamist. Vähetähtis pole seegi, et Tartu ja terve Eesti on saanud endale sõna otseses mõttes kõige moodsama ja uuema rahvusarhiivi.

Türna sõnul on võrreldes eelmise Liivi tänaval asunud arhiiviga uues hoones uurijate jaoks palju rohkem ruumi ja rohkem töökohti. Saalis on 26 töökohta, lisaks kaks rühmatöö ruumi ja kaks individuaalkabiini ning eraldi veel kaks töökohta digiteerimistöödeks. Kuigi maja sisekujundus on modernne, on arhiivitöötajad soovinud lugemissaali sisekujundusse tuua traditsioonilist arhiivihõngu.

„Võtsime Liivi tänavalt kaasa 20-ndatest pärit tislerite käsitööna valminud puitriiulid, millele oleme pannud teatmekirjandust ja raamatuid. Juba on öeldud, et siin on niivõrd hea miljöö uurimistöö tegemiseks,” räägib arhivaar ja lisab, et uurijate kõrval naudivad uut töökeskkonda mõistagi arhiivi enda töötajad. Näiteks ei ole uues hoones enam ülikõrgeid riiuleid, mille otsast pidid töötajad kõrgete redelite otsa ronides säilikuid alla tooma, ise samal ajal lae all tasakaalu hoides. Uues hoones on mõistagi kõikidel korrustel ja hoidlates ühesugused riiulid.

Kõige suurem ja olulisem muutus võrreldes varasemaga on rahvusarhiivi jaoks siiski asjaolu, et uues arhiivihoones on säilikutele nõuetekohased hoiutingimused. „Kui Liivi tänava maja oli ehitatud tsaariaegse ühiselamuhoonena, siis kõige suurem probleem oli selles, et ruum sai otsa ja uusi arhivaale polnud võimalik enam juurde võtta. Samuti ei kannatanud hoidlates valitsenud kliimatingimused kriitikat. Nüüd on meil kõigile nõuetele vastavad säilitustingimused, muidugi on ka õhutemperatuur ja õhuniiskus stabiilselt kontrolli all. See on keskkond, mis tagab säilikute pikaaegse säilimise,” selgitab Türna.

Sisuliselt pidid arhiivi töötajad Liivi majas pidevalt hinge kinni hoidma, et arhivaalidega midagi ei juhtuks: “Õnnetuse või tulekahju korral oleks saanud juhtuda ainult väga halb stsenaarium. Liivi hoone vanad tsaariaegsed puitvahelaed ei oleks sellistele õnnetustele vastu pidanud. ”

Mitmeks aastaks uues arhiivihoones säilikute jaoks ruumi jätkub? Türna vastab, et hoidlates peaks kogumisruumi jätkuma kümneks aastaks. Praegu on arhiivihoone paar korrust tühjad.

Kui need täis saavad, on arhitektid näinud majale ette juurdeehitise, mis on kavandatud ülikooli tehnoloogiainstituudi ja uue arhiivihoone vahel asuvale muruplatsile. Türna usub, et selleks ajaks, kui ka juurdeehitus säilikutega täitub, pole uusi arhiivihooneid enam ehitada vaja. „Paberdokumentide aeg saab lihtsalt läbi. Edasi tulevad juba meie e-riigis loodud digidokumendid ja nende vastuvõtmiseks suuri betoonseintega hoidlamaju ehitama ei pea. Digihoidlad nõuavad vähem ruumi,” kirjeldab Türna tulevikuarhiive.

Tõsi, uue arhiivihoone avamisega seoses on paljud riigiasutused andnud teada, et neil on huvi oma dokumentatsioon üle anda. „Seetõttu me väga täpselt ei oska öelda, kui kiiresti maja säilikutega täitub. Kuna plaanis on ka juurdeehitus, siis kindlasti mahutame kõik ära,” lisab Türna.

0 kommentaari

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias