9
fotot
Esimene kaamerahoiatus on kuus kilomeetrit kesklinnast, Haabersti ristmiku juures. (HEIKO KRUUSI)

Sõpruse puiesteele ja Paldiski maanteele on üles pandud hulk kiiruskaamera eest hoiatavaid märke, märkab iga autojuht. Töötavaid kiiruskaameraid aga pole.

Kirkal talvepäeval valgustab üle hulga aja paistev päike eredalt silmatorkavaid liiklusmärke, kus mustaga valgel on stiliseeritud fotoaparaat. Paldiski maanteel on linnasuunal esimene märkidekomplekt – kaks tükki kohe pärast Haabersti ringteed.

Esimene kaamerahoiatus on kuus kilomeetrit kesklinnast. (HEIKO KRUUSI)
Lisanäidiseid Rocca al Mare keskuse juures. (HEIKO KRUUSI)

Sealt 700 meetrit edasi, pärast loomaeda, taas kaks. Ja nii edasi, kokku vähemalt 15 märki 3,3-kilomeetrisel lõigul enne ristmikku, kus on juba 2011. aastast üleval kaks trahvimisvõimekusega automaatset kiiruskaamerat.                                                                                                  

Kristiine kiiruskaamerad Kristiine ristmiku liikluskaamera eest hoiatavad märgid Endla tänaval. (HEIKO KRUUSI)
Ka õuest välja sõitjaile on mõeldud. (HEIKO KRUUSI)

Sarnane olukord on ka Sõpruse puiesteel, kus 2,8-kilomeetrile on alates Lepistku metsatukast kuni sellesama ristmikuni kokku 11 hiljuti üles pandud liiklusmärki.

Esimesed liiklusmärgid hoiatavad Kristiine keskuse juures oleva liikluskaamera eest juba Tammsaare tee ja Sõpruse puiestee ristmiku lähedal. (HEIKO KRUUSI)

Olukord Kristiine ristmikule suunduvatel väiksematel tänavatel on veidi hillitsetum. Kokku on musta kaamera pildiga märke ümber Kristiine ristmiku üles pandud vähemalt 34.

Uinuvad kallid kaunitarid

See on veidi kummaline, võib öelda, sest viis aastat tagasi meedia tähelepanu all ristmikule paigaldatud tumehallid mustade triipudega postid on kasutusel pigem kuulutustulpadena, neisse peidetud kaamerad pole siiani väljastanud ühtki trahvi. Põhjus lihtne – neid polegi tööle pandud.

Need ei ole kuulutustulbad, vaid hakkavad hoopis riigikassasse trahviraha tooma. (HEIKO KRUUSI)

Vana aasta lõpus anti need, kunagi linna poolt mitmesaja tuhande euro eest soetatud kaamerad üle maateeametile, kes peaks trahvikaamerad peagi tööle panema. „Kõigepealt – puudus seadus, mis oleks võimaldanud kasutada neid kaameraid trahvide määramisel lisaks maanteile ka asulais,” selgitab linnavalitsuse liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa viieaastast vaikelu. Ta meenutab, et 2011. aastal, kui kaameraid üles panema hakati, moodustati komisjon, kuhu kuulusid nii justiits- kui ka siseministeeriumi esindajad, kes toona kinnitasid, et seadusemuudatus on tulemas, pange kaamerad üles: „Ja tuligi, ainult et – see võttis viis aastat aega.”

Nüüdseks on seadused sealmaal, et automaatsed trahvikaamerad, millesarnased maanteil juba ammu raha teenimas, saab linnas tööle panna. „Maanteeametile andis Tallinn kaamerad üle sellepärast, et praeguste seaduste järgi saab trahviraha riik endale, sõltumata sellest, kellele kaamera kuulub. Kui meie paneme üles kaamera, et tagada linnas parem liiklusohutus, siis peame tasuma ka selle käitamis- ja hoolduskulud, mis on umbes 20 000 eurot aastas,” märgib Rüütelmaa. Ta lisab: „Tähtis on rõhutada, et korraliku liikleja jaoks, kes peab lugu valgusfoori tuledest ega ületa lubatud sõidukiirust, ei muutu uute kaamerate kasutuselevõtuga mitte midagi.”

Vist hakkab juhtuma

„Süsteem on seadistamise ja katsetamise faasis. Mõõtmise käivitamise täpset aega ei oska veel öelda, aga loodame, et veebruari jooksul saab katseaeg edukalt läbitud,” vastab järelepärimisele maanteeameti liikluskorralduse osakonna projektijuht Siim Vaikmaa, kes lubab trahviautomaadi käivitamisest üle riigi teada anda.

Küsimus jääb – miks algavad kaamerate eest hoiatavad sildid juba teispool loomaaeda ning miks on neid nii ohtralt.

Kristiine kiiruskaamerad Kristiine ristmiku liikluskaamera eest hoiatavad märgid Endla tänaval. (HEIKO KRUUSI)

„Jah, meie liikluskorralduse osakond pani need märgid üles. Need ei ole otseselt seotud Kristiine ristmiku kaameratega. Kui selline märk on üleval, siis võib selles piirkonnas toimuda automaatne kiiruse järelevalve,” selgitab Talvo Rüütelmaa, kelle hooleks on kogu pealinna liikluskorraldus. Ta lisab: „Me oleme transpordiameti liikluskomisjonis otsustanud, et me ei ütle, kus kaamerad on, sest autojuht peab igal pool ja igal hetkel liiklusseaduse nõudeid täitma.”

Rüütelmaa tutvustab plaani soetada üks mobiilne ja automaatne kiiruskaamera, mida siis eespool tutvustatud tänavalõikudel lisamärke üles panemata kasutada saaks. „Automaatkaamera on otstarbekas: välistab inimlikud eksimused, kaamera võib töötada puhkepausideta kasvõi ööpäev läbi, samas kui politseiniku kasutamine kiiruskontrollis on majanduslikult kõige kallim lahendus,” tutvustab Rüütelmaa linnavõimude kaalutlusi.

Linn on kaameraid täis

Esialgu on plaanis soetada vaid üks mobiilne trahvikaamera, aga liikluskaameraid on linnas ohtralt.

Vanem vend valvab meid igal ristmikul, ööpäev läbi. (HEIKO KRUUSI)

„Praegu on linna kõik suuremad ristmikud salvestavate jälgimiskaameratega kaetud. Liiklusõnnetuste puhul on nüüdseks kadunud vaidlused näiteks selle üle, kellel oli punane tuli, kellel roheline,” räägib Rüütelmaa. Nagu mujalgi maailmas, on sellised ristmikukaamerad, mis küll trahvi ei tee, liikluse rahustamiseks ja juhtide distsiplineerimiseks.

Eilm on pidevalt peal: erinevad kaamerad Kristiine ristmikul. (HEIKO KRUUSI)

Kokkuvõttes jääb siiski igaühele mõistatamiseks, miks on musta kaamera pildiga märgid vaid Tallinna ühe suurema ristmiku poole suunduvail sõiduridadel, aga mitte ühtki neist eemalduvail. Kas Kristiine ristmikult lahkujaid polegi vaja rahustada ja/või distsiplineerida? 

0 kommentaari

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias