„Kangelaste” lavastuses istuvad näitlejad publikuga samades laudades, rääkides neile lugusid eesti revolutsionääridest (Foto: Henry Griin)

7. novembril ehk oktoobrirevolutsiooni aastapäeval esietendub Vilde lokaalis Musta Kasti ja Peeter Volkonski lavastus „Kangelased”, mis võtab luubi alla sada aastat tagasi tegutsenud eestlastest kommunistid nagu näiteks Viktor Kingissepp ja Hans Pöögelmann.

Nii nagu esietenduse kuupäev, pole juhuslik ka koht, sest Vilde lokaalis tegutses kunagi revolutsionäär Hans Heidemanni nimeline trükikoda.

Musta Kasti näitleja Laura Niils meenutab, et idee võtta teemaks sada aastat tagasi tegutsenud revolutsiooniline seltskond, hakkas kasvama sellest, kui näitlejad Mihkel Kallaste ja Märt Koik tegid koos Volkonskiga kaasa ühes Vanemuise lavastuses. „Igatahes Musta Kasti esimeses loomenõukogus oli Peeter oma ideega kohal, tutvustas seda ning meile meeldis,” ütleb Niils. Ja lisab, et vestlustest selgus, et praegune noorte põlvkond ei tea suurt midagi nendest noortest, kes tegutsesid sada aastat tagasi. Neist, kellest on kirjutatud pakse raamatuid, mida Volkonski põlvkond pidi lugema. „Tundub, et teda provotseeris idee panna meid neid raamatuid lugema ja vaadata, mis sellest välja kukub,” pakub Niils.

Noored tunnistavad, et koostöö legendaarse Volgiga on sujunud suurepäraselt. „Tundub, et Volkonski ei lase sotsiaalsel positsioonil koostöös ja üldises suhtluses komistuskiviks saada. Töö on sujunud hästi – tundub, et tervislik on nii liigsest aukartusest kui ka valehäbist hoiduda, kuigi see on teinekord keeruline,” märgib Musta Kasti näitleja Karl Edgar Tammi.

Mis kõige rohkem Musta Kasti tegijaid revolutsionääride eluga tutvudes üllatas?


Märt Koik: Mind üllatas kõige enam revolutsionääride vanus. Olen ise 26 aastat vana ja tunnen, et minu saavutused piirduvad kõrghariduse omandamisega. Mõni revolutsionäär seevastu ei elanudki nii vanaks, sest kurikuulsaks saanuna ta elimineeriti. Ma ise ei ole küll veel oma maailmavaates 100% kindel. Nemad pidid olema.

Laura Niils: Saan rääkida ainult enda eest, aga mind üllatas revolutsionääride inimlikkus. Tegelikult on see loogiline, et inimene ongi inimlik. Kui esimese asjana kuuled, et üks tegelane on olnud kommunist, enamlane, Eesti riigi kukutaja, siis tekib temast väga negatiivne kuvand ning aju ei oskagi mõelda, et see inimene on ka armastanud ja millessegi väga tugevalt uskunud, üritades oma ideaalide kohaselt elada.

Mida ja kas üldse oleks õppida sellistelt tegelastelt nagu Viktor Kingissepp või Hans Pöögelmann?

Märt Koik: Ma arvan, et meelekindlust. Jätame siinkohal kõrvale selle, et nad olid kommunistid. Mina leian, et nende meeste ja naistega sarnast tugevat kindlameelsust meil enam ei ole. Nad olid valmis oma maailmavaate eest surema. Arvan, et sellist mentaliteeti on tänapäeval vähe.

Karl Edgar Tammi: Igalt inimeselt on midagi õppida. Eriti ehk siis, kui inimese elu ja tegutsemine on raamatulehtedele kantud. Nendel isikutel on olnud vägev tahtejõud, teravus, vastupidavus, küpsus ja selgus.

Laura Niils: Viktor on selles lavastuses minu tegelane. Ühest küljest on mul tunne, et temalt oleks õppida vankumatut meelekindlust. Teisalt mõtlen, et kas selline meelekindlus teebki ühest inimesest kangelase või teeb sama meelekindlus temast (ja lisaks veel paljudest teistestki) hoopis ühe väga õnnetu inimese? Vahest käivad kangelaslikkus ja õnnetuks olemine käsikäes?

Küsite lavastuse tutvustuses, et kas nad olid kangelased või reeturid? Kas lavastuse lõppedes saab vaataja vastuse või on peamine eesmärk panna vaataja teema üle mõtisklema?

Karl Edgar Tammi: Neid küsimusi küsides ja materjali käsitledes heidame valgust teatud tüüpi ühiskondlikele konfliktidele, poliitpõrgetele ja igavikulisele teemale „indiviid versus ühiskond”. Reeturid on nad praegusele kapitalistlikule maailmale, nagu radikaalislamile on reeturid kõikide teiste religioonide esindajad, siin avaldub ka üks multikulti valupunkte.

Prooviprotsessi käigus olete käinud kohvikutes revolutsioonist rääkimas. Kuidas on sellised eksperimendid välja näinud? Kas mõned rahu armastavad kohvikukülastajad pole ära ehmatanud?

Laura Niils: Ega me siis julmalt ükskõik kelle juurde oma juttu raiuma lähe. Oleme läinud istuma nende inimeste juurde, kes ikka ise soovivad kuulata. Selliste inimeste leidmine pole olnud eriti keeruline – usun, et kui Peeter Volkonski koos oma jüngritega sinu lauda istub ja juttu puhub, siis see annab päris mõnusa särtsu terveks päevaks.

-------------------------------------------

Volkonski mõte

*Lavastaja Peeter Volkonski lubab, et tegu ei ole pelgalt kommunistlikeks tegelasteks kehastumise või elulugude rääkimisega. „Mind hakkas huvitama, mis juhtub siis, kui tänapäeva noored loevad neid nõukogude propagandat täis raamatuid, mida meile kunagi pähe määriti. Mis pilt neile jääb? Nüüd räägivad nad oma muljetest Vilde lokaalis,” selgitab Volkonski lavastuse tutvustuses. Lavastus tõstatab muu hulgas küsimuse, kas praegusel põlvkonnal on üldse omad kangelased.

*Erinevalt tavapärasest teatrietendusest istub publik laudkondades, kus näitlejad järgemööda nendega ühinevad. Etenduse hinnas sisaldub kerge õhtusöök.

*Publikuga vestlevad Kaija M Kalvet, Laura Niils, Liina Leinberg, Märt Koik, Mihkel Kallaste ja Karl Edgar Tammi. Lavastuse kunstnik on Henry Griin. Näitlejaid toetab Tartu hevibänd Desert Queen, esitades laule proletaarsete poeetide luulest.

3 kommentaari

B
Booze Moi   /   20:06, 3. nov 2016
...täiesti ohutut selles teemaderägastikus veel ikkagi pole. Mis, kuidas... Revulutsioon muutis... ajalooliselt selgusetu lugu ...kui seda Volkonsk, Tartust uurib.
N
nb  /   12:50, 4. nov 2016
Tänapäeval ei teata nendest tegelastest midagi, aga võiks teada, saaks mõnedest ühiskonna arengutest paremini aru.
näiteks lauristini raamat marjustin avab ka mingeid seoseid teise ajastu revolutsionääridega.
Aga eks ole Pariisi Kommuungi jäänu kaugeks ja ega kooliõpikki ole seda palju selgemaks teinud. Koos kuningate peade raiumisega Pariisis.
Seosed ju kogu Lääne revolutsioonilise mõttega.
L
Laura Niils või Mart Laar?  /   00:44, 5. nov 2016
ühesugune jutt - ühele on kommunistid revolutsionäärid inimlikud , kes silmi peast välja torkisid ja teine ei mäleta ajaloolasena, kas Levašovo kalmistul olevad Laarid on sugulased :)

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias