21
fotot
Peterburi kindralstaabi joonestuslaual anti Patareile sekstanti meenutav kuju. Ümbritsevad hooned on vanglaperioodil ehitatud. (Andres Tarto)

Kümme aastat kasutuseta seisnud Patarei kindlusvangla on jõudnud hävimise äärele, tõdes äsja üleeuroopaline muinsuskaitseorganisatsioon. 

Riigile kuuluva Patarei jõudmine 14 silmapaistvama päästmist vajava objekti sekka on tugev sõnum Eestile, Eesti ühiskonnale ja valitsusele, et see paik on vaja päästa, kuna see on oluline kogu Euroopale, rõhutab meie muinsuskaitseliikumise suurkuju Trivimi Velliste.

Ta märgib, et Euroopa muinsuskaitsjaid ühendava organisatsiooni Nostra nimekirja jõudmisel on ka rahaline tähendus, sest Nostra teeb tihedat koostööd Euroopa Investeerimispanga Instituudiga leidmaks hävinemisohus objektide päästmise lahendusi.

Senine elu näitab, et Patarei kindlus on pärand, mis on siiani käinud uuele Eesti vabariigile täiesti üle jõu. Eesti Muinsuskaitse Seltsi asutaja ja praegune auesimees Velliste tuletab meelde, et sellest on möödas juba üle kümne aasta, kui rahva mälus peamiselt Nõukogude Eesti keskvanglana õudse kuulsuse omandanud kompleksist lahkus viimane asukas. Sellest ajast peale on see hoone mere kaldal olnud kõigi aastaaegade meelevallas. 

Vastutus ajaloo ees 

Velliste rõhub vastutusele ajaloo ees: "Patarei kindlus on meile tähtis mitmes mõttes. Esmalt nagu kogu Euroopale ja Nostrale eelkõige kui üks uhkemaid klassitsistlikke kindlusehooneid." Ta lisab, et Eesti suurima klassitsistliku hoone üldplaan on kujundatud sekstandikujuliseks, vabamüürliku salasõnumiga kujundiks.

"Meile, eestlastele, on Patarei oluline ka ajaloo pärast: siin on vangis hoitud ja piinatud meie riigi rajajaid, osa neist – nende seas Eesti riigi üks rajaja Jaan Tõnisson – on ka siin tapetud. Nii on meil kahetine kohustus: vältida Patarei hävinemist ja leida kompleksile väärikas rakendus," rõhutab Velliste.

Kahetine ja vastuoluline on ka tulevikuvalik: kas taastada tsaar Nikolai I käsul Tallinna lahte Inglise laevastiku eest kaitsma mõeldud kindlus ning kõrvaldada kõik hilisem või hoida kogu kompleks alal kui turismiobjekt, ehtne ja terviklik mälestusmärk vanglale, kus kasematis viidi alles 25 aastat tagasi täide surmaotsuseid. Velliste lisab, et Patarei mõjub talle õõvastavana nüüdki, kus ta on seal palju kordi käinud. 

Raske pärand 

Ehkki 1840. aastast pärit Patarei põhihoone ehk merele paistev kaarjas rohkete laskeavadega kindlus arvati juba 1997. aastal riiklike kultuurimälestiste nimekirja, pole ei riik ega ka keegi muu leidnud selle kasutuselevõtuks ühtki majanduslikult toimivat ideed. Suurte kulude tõttu jäi katki ka valitsuse 2003. aastal tehtud otsus viia Patareisse üle Eesti kunstiakadeemia. 2008. aastast on kogu Kalaranna 2 ja 2a asuv kinnistu müügis olnud, aga keegi pole soovinud seda osta. 

Hävitavad vesi ja rahanappus 

Päästmist tuleb alustada katusest, sellega on kõige kiirem. Ligi hektarisuurune plekk-katus on läbi roostetanud, sademevesi on enamiku sarikaid läbi mädandanud. Selleks esimeseks, kiirravi etapiks on vaja üks-kaks miljonit eurot.

"Kõige asisem plaan kompleksi kasutuselevõtuks on praegu Viimsi mõisas asuva Eesti sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi kava," räägib Velliste. Sõjamuuseum pakub tuumikarendajana välja võimaluse võtta osa ruume enda kasutada, ülejäänutesse aga luua kommunismikuritegude muuseum koos külma sõja muuseumiga, sinna saaks laieneda ka okupatsioonide muuseum.

Ja muidugi võidaks luua ka Patarei enda muuseum, kus räägitakse Patarei ajaloost nii merekindluse kui ka vanglana. Nii peaks seal olema suurtükipositsioonid, aga ka vangikambrid, "hämarturistide" hinnatud Stalini-aegne NKVD karma. Lisaks veel sõjaajaloo uurimiskeskus, konverentsikeskus ning majutuskeskus. Kõige selle tulemusena sünniks koos kõrvaloleva Lennusadamaga väga kaalukas turismisihtkoht. "Sellise plaani realiseerimine on aga hoopis teisest suurusjärgust, alla 100 miljoni euroga eriti välja ei tule," selgitab Trivimi Velliste.

"Kui mõelda noorematele põlvkondadele, siis meie ei peaks mineviku asjadest rääkima ainult kurval toonil, vaid muuseum peaks pakkuma neile ka haaravat infot ja huvi pakkuvaid tegevusi," vahendab Velliste okupatsioonide muuseumi noorukese direktori Merilin Piipuu seisukohti jaanuaris linastuvast Patarei vanglast kõnelevast dokumentaalfilmist.

4 kommentaari

J
Juhan  /   17:48, 17. dets 2015
Eks valitsusel ole prioriteedid paigas, vaja on vähendada tulumaksu, tõsta aktsiisimaksu, tõsta nii rikaste kui ka vaeste lastetotust võrdselt kõigile "9" eurot ning toetada pagulaste riiki sissetoomist.
N
Nu neh!  /   12:27, 18. dets 2015
Et saada palju plekki on vaja sissejuhatuseks palju pappi :D
T
Tsaaririik  /   13:48, 22. dets 2015
jõudis ehitada ja korras hoida. Eest riik jõuab hävitada küll. Mõne erajahisadama muuli saab kka merre ehitada j
N
Noor mees  /   08:43, 31. dets 2015
Mis seal ikka, tuleme sellele hädavalitsusele vastu ja teeme korjanduse. Jaanipäeva paiku polegi ühtki korjandust välja kuulutatud.
Ega nii unikaalset ehitist või lasta hukka minna.

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias