5
fotot
Tallinna Lilleküla gümnaasiumi direktor Jaan Paas ja kooli suurim laiendusobjekt – rahvusvahelise tasemega spordihoone. (Heiko Kruusi)

40 aastat tagasi – kes seda enam täpselt mäletab, võiks mõelda. Aga kui see on su esimene koolipäev, on kõik küll väga klaarilt meeles.

Niisiis, 1975. aasta 1. septembril läksid lapsed Lillekülas uude kooli. Osa tuli üle mujalt – 45. keskkooli eesti osast, osa aga alustaski kooliteed juba Kuldnoka tänava koolimajas. Toonase Tallinna 3. keskkooli, nüüd asutamise 40. aastapäeva tähistava Tallinna Lilleküla gümnaasiumi algust mäletavad nii nemad kui ka õpetajad selgesti.

Kooli almanahhist võib lugeda, kuidas keset eramute piirkonda kerkinud paneelelamute vahele püstitatud koolimajas tuli õpetajail ja õpilastelgi käia ehitusprahti koristamas ning õppekabinettide aknaid pesemas, et saaks kooliga õigel ajal peale hakata. Toona oli igal pool kombeks, et osa kangelaslike ehitajate töid tuli uutel asukatel ise lõpule viia. Vastne maja aga oli muidugi hele ja uhke. Toonaste normide järgi planeeritud ligi tuhande lapse õpetamiseks. Aga sellestki jäi väheks, osa lapsi pidi pärastlõunases vahetuses käima.

„Meie küll kurta ei saa, et lapsi vähemaks jääks. Praegu on meil taas neli paralleeli ja ruumi napib, sest koolis käib 940 õpilast. Uue aja normide järgi peaks aga lapsi olema saja võrra vähem, nii et kaalume ka teise vahetuse käimapanemist,” ütleb direktor Jaan Paas, kes meile ümmargust sünnipäeva tähistama valmistuvas koolis ringkäiku teeb.

Sünnipäeva eel

Õpilased on parasjagu tundides, paistab möödudes läbi ukseakende, teevad usinasti oma põhitööd. Kool on hele ja nagu uus. Selgub, et 2009. aastal tehti hoones põhjalik remont. Ühtlasi ehitati välja kaugele paistev kõrgete punaste seintega võimlahoone, mis on nii kõrge (10,5 meetrit), suur (mahutab kõrvuti kolm palliplatsi) ja kõikide lisadega (lahtikäivad tribüünid 700 pealtvaatajale), et seal saab korraldada näiteks rahvusvahelisi võrkpallivõistlusi, selgitab oma koolikarjääri selles koolis 1982. aastal kehalise kasvatuse õpetajana alustanud, nüüd juba 16 aastat direktoriametit pidanud Paas.

„Selle ajaga, mis mina olen siin õpilasi kooli tulemas näinud, võib öelda, et paljut on muutunud. Aeg on muutunud, muutunud on ka kodud, millel on lastele kõige suurem mõju. Füüsiline pool on tagasihoidlikumaks jäänud, samas aga tegeldakse rohkem nutiseadmete ja arvutitega. Varem mängiti õues näiteks jalgpalli, nüüd on peamiseks füüsiliseks tegevuseks trennis käimine,” võrdleb Paas eri aegade lapsi.

„Ja kuigi öeldakse, et kui teised olid koolis, siis sportlased olid trennis ... siis tegelikult võib öelda, et need, kes korralikult trenni teevad, neil läheb ka õppimine hästi, see annab ikka hea tervise ning paneb aju paremini tööle,” märgib kogemusterikas pedagoog. „Meil on olnud viimased 12 aastat ka spordiklassid, eks see ole palju kasuks olnud, on ka häid sportlasi sirgumas. Nädal tagasi võitis meie poiste võrkpallivõistkond Eesti karika.”

Legendide aegadest

Aga kool on ka varem silma paistnud, eriti bioloogia süvaõppe aegadel, kui seda suunda vedas legendaarne õpetaja Linda Metsaorg. Tema kasvandikke, tagantjärele mälestustes rohkem metsas ja laidudel kui klassis aega veetnud õpilaste seast on sirgunud hulk silmapaistvaid loodusteadlasi, loodushuvi on aga kontideni tunginud ilmselt neil kõigil.

1985. aastal, kui veel algusaegade poole vaadata, sai alguse informaatikaõpe, millele pani alguse matemaatikaõpetaja Jaak Loonde, kes õpilastele uue ajastu vaimu eeltutvustamiseks kasutas algul toasuurust arvutit Mir-2, seejärel aga juba Eesti oma Jukusid.

Arvutiõppe suund on jäänud prioriteetseks siiani, ainult et nüüd alustatakse juba algklassides (veidi hiljem lisandub robootikaõpe), selleks on kool saanud 2007. aastal üle miljoni krooni jagu varustust. Aga arvuteid kasutatakse enamik aega koolitundide osana. Mir ja Jukud on kadunud, ammu on juba uus varustus, esimeste koolide seas võeti siin kasutusele ka näiteks mobiilsed arvutiklassid.

Uue aja kool

Direktor Paas viib meid vaatama, kuidas arvata 4. klassi lapsed tutvuvad parasjagu üleilmse internetientsüklopeedia Vikipeedia võimalustega. Klassitäie sülearvutite transpordiks kasutatakse selles koolis nutikat ratastega konteinerit, kuhu mahub ka traadita võrgu ruuter ja laadijapesad igale arvutile, ning millega saab arvutid veeretada just sellesse klassi, kus neid parasjagu õppetöö osana tarvis.

Arvutiõpetaja Imre Anton näitab ka tema enda konstrueeritud väiksemaid sangaga konteinereid, millega saab kas või metsas peetavasse tundi tahvelarvutid kaasa haarata. „Me oleme Eestis üsna esirinnas, meie kogemusi käiakse ka kaugemalt, tihti välismaaltki uudistamas,” märgib direktor Paas uhkusenoodiga hääles.

„Bioloogia-loodusloo suund pole samuti kadunud, hakkab pigem tagasi tulema. Õpilased käisid äsja Matsalus loodusloo retkel, uurisid nii linde kui ka vett ja selles olevat elu, teised on retkel Lahemaal,” räägib vanemate klasside õppealajuhataja Anu Luure. „Ajad on muutunud, tõesti. Paljude jaoks on sellised käigud paraku esimene tõsisem tutvus Eesti loodusega, siis selgub, et loodus on midagi muud kui Türgi kuurordi liivane supelrand,” märgib ta naljaga pooleks.

„Kui palju on kool muutunud ajast, kui te ise ranitsat kandsite?” küsin direktorilt. „Mõned asjad pole üldsegi palju muutunud. Õpetamise vahendid on küll muutunud, õpetamise põhimõtted on aga samaks jäänud. Ka meetodid on samaks jäänud: õpetaja klassi ees. Selleni, et õpilased ise õpiksid ning õpetaja peamiselt julgustab ja toetab, läheb Eestis veel palju aega. Selleks peab õpetajate ettevalmistus põhjalikult muutuma. Ja ka õpetajate positsioon ühiskonnas, mis jätab tugevalt paremat soovida. Paraku on selles oma, negatiivne osa ka kõmujanulisel meedial,” märgib oma kooliteed Valdeku tänava praeguseks kadunud koolis alustanud Jaan Paas.

Sünnipäevaüritused

16. oktoobril oodatakse vilistlasi rääkima õpilastele oma mälestusi kooliskäimisest ja sellest, millega nad ise on pärast kooli lõpetamist tegelnud.

22. oktoobril on kooli vilistlased (kes on lõpetanud selles koolis keskkooli või gümnaasiumi) ning endised õpetajad oodatud kokkutulekule, mis algab kell 19 lauluväljaku klaassaalis.

Jälgi infot kooli kodulehel www.lillekyla.edu.ee.

2 kommentaari

A
Andres  /   09:03, 14. okt 2015
Lõpetasin kooli esimese oma lennuna 1986. Palju mälestusi on jäänud!
H
Hästi Jaan!  /   07:49, 17. okt 2015
Kool on igati kaasaegne ja juht selle vääriline!

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias