Näituse korraldaja Andrian Melnikov näitab, et kappaltari-taolisel kolmikmaalil on ka välisküljed maalilised.Heiko Kruusi (Heiko Kruusi)

Tänasest kuni viinakuu alguseni on Tallinnas maailma üks esinduslikumaid Euroopa vanema kunsti näitusi.

Selleks puhuks on raekoja hoone muudetud esinduslikuks ja ajastutruuks näitusehooneks kunstile ajast, kus kunst oli peamine visuaalse meedia vahend. Nii võiks öelda, et meie kaugel moodsal ajal oleks iga tolle aja teose tegelikuks mõistmiseks vaja kunstiajaloolastel kirjutada terve keskmine köide seletusi, et avada kõike, mida silm kirkalt värvitud pinnalt leiab.

„Näiteks sellel vaikelul kujutatud koorimisel olev sidrun sümboliseerib ka petlikku sõpra – pealt kuldne kollane, seest kibedalt hapu. Esiplaanil olev kala aga on mitmel moel seotud lunastajaga. Toona lugesid vaatajad sõnumit harjunumalt, haritumad oskasid ka peidetumaid allegooriaid ära tunda,” ütleb Euroopa 15.–17. sajandi maalikunsti näituse kuraator Piia Ausman firmast Art-Life Projekt, kui olen esialgse õhinas ringitiirutamise hoo pidama saanud. Aga õhin on kerge tulema: sadakonna maaliga väljapaneku jaoks on pea kogu raekoda muudetud näitusehooneks, mille keskaegne interjöör harmoneerub suurepäraselt tollest ajast välja kasvanud uuendusliku kunstiga. Näituse tarbeks on mitmesse ruumi ehitatud vaheseinad, maalid on erivalgustite tõttu täies värvihõõguses, justkui seestpoolt illumineeritud.

Kunst on võim

„See näitus on eriline mitmel moel, tõepoolest,” kinnitab Ausman. „Esiteks, tegu on kuulsate meistrite suurejooneliste, mitte teise-kolmandajärguliste teostega. Teiseks, tegu on üle ilma erakogudest pärit teostega, neid pole ka ükshaaval võimalik eriti sageli näha. Ja kolmandaks, see kõik on siin, Tallinnas.”

On alles teisipäev, raekoja ees valmistutakse kärarikkalt kontorirottide jooksu stardiks, raekojas endas on aga hämar ja vaikne nagu näituse avamise eelses raekojas. Andrian Melnikov pakib koos abilistega lahti veel viimaseid eksponaate, üks mees möödub suure kleepsurulliga, kus kõikide piltide etiketid. „Andrian ongi selle näituse peamine eestvedaja, tema on meie firma Šveitsis asuva emafirma esindajana selle näituse initsiaator, mentor, kelle kontaktidele tugineb ka kogutud näitus,” tutvustab Ausman näituse „peasüüdlast”.

„Näituse pildid on ajast, millest võiks lugeda uuenenud maailma algust, ajast, kus kõik tänapäeva ideed ja mõtted alguse said. Väljapaneku pealkiri on „Kunst valitseb” – see viitab võimu ja vaimu kokkupuutepunktidele, moraali ja ideaali edasiandmisele nii tol ajal, aga miks ka mitte nüüd,” ütleb kunstiasjatundja Piia Ausman. Selleks ajaks on ta jõudnud meile anda ülevaate juba kümmekonna maali tähendusest ja loojaist.

Kunst on kõigile

Nimekirjas on aga isegi neile, kes koolis kunstiõpetuse tunnis vaid suurivaevu ärkvel püsisid, hulk tuttavaid nimesid: Peter Paul Rubens, Pieter ja Jan Brueghel, Lucas Cranach, Albrecht Dürer... Ja edasi maailmakuulsad David Teniers, Jacob van Hulsdonck, Jacob Savery, Jan Massys. Ning veel palju teisi. Isegi selle kunsti mõistmiseks ette valmistamata inimene võib nende meistrite andeka ja kohati kelmika käega maalitud teoseid vaadata ning neist rohkelt rõõmu tunda. Aga teadmine on muidugi parem. Näiteks Pieter Brueghel noorema maal „Talvemaastik linnupüünisega” on tore uisutamispilt, aga linnulõks, kui see pildilt üles otsida, tuletab meile meelde elu haprust ja ettenägematusi, nagu ka habras jää tritsutajate uiskude all – nii oskan kõrva taha panna, kui olen Ausmani kommentaari kuulnud.

Lähemalt saab teoste kohta lugeda lehelt www.artrules.ee. Seda näitust võikski vaatama jääda, aga peab laskma inimestel oma tööd teha. Luban endamisi, et naasen peagi pikemaks tuuriks. Ja EI jäta seda oktoobri alguse peale!

0 kommentaari

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias