Tanel Raja usub, et inimest kui liiki ootab ees suur tehnoloogiline evolutsioonihüpe. Laura Oks (Õhtuleht) (LAURA OKS)

Alles see oli, kui praegu elavaist üks mõjukamaid teadlasi, kosmoloog Stephen Hawking hoiatas kogu inimkonda, et tehisintellekt võib saada inimkonnale juba lähemas tulevikus tõsiseks ohuks.

Samas aga pole kahtlust, et arvutite üha kiirenev areng valmistab ette võimalik et suurimat muutust inimkonna ajaloos, kirjutas maailma kuulsaim ratastoolikasutaja, kes üha süveneva haiguse tõttu suhtleb maailmaga vaid arvuti vahendusel.

Kui kaugele oleme selle n-ö singulaarsuse ja tõeliselt „uue maailma” tekkest, otsustasin küsida IT-mehelt, kes ütleb, et tema kiindumus arvutimaailma sai alguse juba 14-aastaselt. Ega ole siiani üle läinud.

Tanel Raja ehk Pronto on IT- ja muidu maailma – ka värskete tehnoloogiate, ulme ja arvutimängude asjus üsna tihti ajaveebides ja mujal ajakirjanduses arvamust avaldanud. Samuti kaasa löönud muusikaedetabeleis kõrgeid kohti hoidnud bändis Sõpruse Puiestee.

Kohtume temaga ta endistes Tondi kasarmute ruumides mugavalt sisustatud töökohas. Esimene, mis silma hakkab, on kõrvallaua tagant vastu vaatav Jaanus Vapper, viikingiaja taaskehastamisklubi Lonkav Hunt mõõgamees, kellega kohtusin kevadel keskaja päevade eeli lugu tehes. Ja seejärel Taneli laua kõrval seisev ruuge elektrikitarr Vintage, juhe võimendi küljes.

„Kus su oma mõõk on?” küsin sissejuhatuseks. „Ega ei olegi. Eks ma olen teistelt laenanud, kui vaja on,” kostab üldse mitte arvutinohiku, pigem viikingi moodi mõjuv Raja. „Inimene pole masin, et on vaid ühel alal tulemuslik. See meid neist eristabki, et võime elada mitut elu, olla asjalik paljudel aladel,” tõdeb ta.

Asun asja juurde: „Nagu ma sulle eelnevalt kirjutasin, lubavad ulmekirjanikud ja visionääridest teadlased, et varsti, üsna pea, jõuab arvutite areng nii kaugele, et nad muutuvad iseseisvateks, eneseteadvusega olendeiks, kellest on inimkonnal palju abi. Aga teised ulmekirjanikud ja visionääridest teadlased, et asi sellega ei jää ning varsti pärast seda võtavad inimestest kiiresti mööda arenevad tehisintellektiga masinad võimu üle. Lubatakse ka veel mustemaid stsenaariume.”

Ülestõusmist ei ole

„Tänapäeva arvutid on oma olemuselt deterministlikud masinad, mis toimivad rangete inimese kirjutatud algoritmide järgi. Ja ainult. Nendel pole tehisintellekt sellises vormis, inimesega võrreldaval tasemel, nagu sa kirjeldasid, kuidagi võimalik. Ei ole Lego klotsidest võimalik ehitada paleed, materjal ei kanna lihtsalt välja,” selgitab Tanel Raja ning nendib samas, et see kehtib kindlasti praeguste ehituspõhimõtetega arvutite kohta, mille toimimispõhimõtted on paika pandud enam kui 80 aastat tagasi. „Usk kurjadesse masinatesse on osalt ka religioosse iseloomuga nähtus, paljud kardavad muutusi, soovivad hoida oma maailma endale mõistevana, kipuvad muutusi toovat tulevikku mustana nägema. Masina muutumine jumalaks on osa sellest. See on uskumise küsimus, mina olen agnostik. Kuni puuduvad vastupidist tõestavad argumendid,” teeb ta teemasse taandrea.

Ta arendab aga mõtet tehisintellektist laiemas tähenduses edasi: „Arvan, et enamasti lähenetakse sellele küsimusele valest küljest. Praegu üritatakse arvuteid inimestega võrdseks muuta. Aga arvuti eelis inimese ees on see, et ta on väga kitsal alal, sellel, milleks ta on ehitatud-programmeeritud, inimesest parem.” Ta toob näiteid. Paljudel juhtudel, eelkõige kui tegu suurte andmehulkade töötlemisega, on arvuti suutlikkus inimese omast mäekõrguselt üle. Näiteks males, näotuvastuses. Ka börsil kauplemises. Sünkroontõlkes jääb samuti masin elukutselise inimtõlgi tasemest vaid veidi maha. „Aga ta ei väsi kunagi,” nendib igapäevaselt e-kaubanduse juurutamisega tegelev mees.

Tehisintellekt on veniv mõiste, selle alla mahub lai spekter asju, alustades näiteks arvutimängudes tegelaskujude liigutamiseks vajalikest programmidest. „Mõni neist on oma valdkonnas eriliselt nobe ja tappev, aga sellise tasemega inimene ei saaks endal särginööpegi kinni,” kõneleb avalikkusele ka uusi arvutimänge tutvustav ja hindav Tanel Raja. Juba ammu kasutatakse paljudes firmades näiteks sekretäri-telefonivastajat, kes kõnet analüüsides oskab helistaja ühendada õige inimesega. „Arvutid praegusest tasemest olemuslikult ilmselt eriti kaugele ei arene. Aga ka siin on palju kasvuruumi,” kirjeldab ta lähemate aastate suundi. Ta toob näite: arvutiga juhitaval Google’i loodud, praegu mõnes USA osariigis juba liiklussegi lubatud autol pole eneseteadvust, ega tulegi. Aga lähemail aastakümneil muutub ilmselt selline auto normiks ning inimestel keelatakse autojuhtimine – enamik liiklusõnnetusi toimub ju inimeste süül. „Tegelikult on kõige lähem asi tehisintellektile igaühel käepärast – see on mobiiltelefoni ja interneti ühendus ehk nutitelefon,” võtab Raja taskust kõnealuse eseme, et sealt lisateadmisi ammutada.

Uue rassi sünd

„Arvan, et – nagu ennegi ütlesin – tõenäolisem arengusuund on inimese lähendamine arvutile. Arvutite arendamiseks inimese sarnaseks kulub määratu hulk raha ja tulemuseks oleks parimal juhul masin, mis aimab inimest halvasti järele. Maailmas on üle seitsme miljardi inimese, neid on kergem arendada ja õpetada,” toob Tanel Raja ette küsimuse ratsionaalsema külje. Alati on väiksem osa inimkonnast olnud uudishimulik ja uuendushuviline. Nende osaks on maailma edasi arendada.

„Kui nutitelefoni edasiarendus inimesega tihedamalt liidendada, saame tulemuseks justkui mälu pikenduse. Inimesele pidevalt käepärast olev teadmiste hulk kasvab kujuteldamatult. See on nagu võimendus, inimene jääb aga sealjuures ikka inimeseks. Teadmised, mille omandamiseks kuluks kümnendeid, on vaid ühe küsimuse kaugusel. Oskaks ainult küsida!” juhib ta tähelepanu järgmisele probleemide ringile.

„On selline liikumine – transhumanism, mis tegeleb just inimese võimete edasiarendamise küsimustega. Võib küsida, et kui tehnoloogia pakub võimalusi enda arendamiseks, täiustamiseks, ka elu pikendamiseks, siis kas pole sellistest võimalustest loobumine nagu kaudne enesetapp, mida pea kõik religioonid taunivad,” püstitab ta tulevikudilemma.

Mitte aga väga kaugete aegade dilemma, lisab ta samas. „Mitmed visionäärid kinnitavad, et singulaarsus, see tähendab arvutite võime endasarnaseid toota ja edasi arendada, samuti aga inimkonna energiatarbe kasv planeedi kogu võimsuse ärakasutamiseni ehk jõudmine Kardaševi arenguskaalal 1. klassi tsivilisatsiooni tasemele, kus edasiseks arenguks on vaja hakata otsima väljastpoolt Maad, ongi juhtumas üsna samal ajal, aastal 2035,” tutvustab ta eeldatavaid arengukõveraid. Nikolai Kardaševi nimi oligi see, mida Raja oma „targast mütsist” ehk nutitelefonist „meenutas”. Niisiis, tulevikuni jääb vaid napp paarkümmend aastat, arvutan endamisi. Veel peast.

Tulevik on juba täna

„Sellised arengud aga võimendavad juba praegust, tegelikult üha kasvavat lõhet, mida siiani on digitaalseks lõheks nimetatud. On inimesi, kes veavad tulevikku, ja need, kellele meeldib senine. Samas aga inimesed teavad üha vähem. Kui internetti ei ole, püütakse lõkke süütamiseks puuhalgu tikuga soojendada. Pea valimisealised, 16-aastased tütarlapsed ei osanud supipadagi tulele panna,” meenutab Tanel Raja mõne aja eest viikingikülas veedetud päevi. „Ei, see ei ole küsimus, ehk pole progressi vajagi. Asi võib olla hoopis selles, et tegu on üleminekuga oludesse, kust pole enam tagasiteed,” viitab ta käimasolevale murrangule.

Osa inimesi jõuab evolutsiooniliselt uuele tasemele – nad saavad oma info väljastpoolt, „ajupikendusest” ehk kogu inimkonna kogutud teadmistepagasit kasutades. Sellest saab inimese mõtlemisaparaadi osa. „Raskem on aga see, et sellises uues olukorras muutub määravaks “õigete” küsimuste esitamise oskus, see on see, mis meid masinaist eristab,” väidab Raja. „Eks tulevik näitab, kas transhumaanne areng on elujõuline. Igal juhul ootab meid väga suur eluviisi muutus,” ütleb tulevikuusku IT-mees.

Oma arvutihuvi algust mäletab Tanel Raja hästi: kui ta oli 14-aastane, sattus ta lugema Herta Laipaiga raamatut „Professor Lillepooli kroonika” (ilmunud 1982), kus tehti arvutiga ühtteist põnevat. „Siis otsisingi võimalust arvutitega lähemalt tutvust teha – ja kes otsib, see leiab, ülejäänu on juba ajalugu, nagu öeldakse. Olin tollal arvuteist väga lummatud ning pole sellest siiani üle saanud. Kui mõni peab ametit, siis mõni teine järgib kutsumust. Minu töö on minu kutsumus. Aga mul on teisi huvisid ka,” lisab ta ning kõneleb pikemalt oma huvist pillimängu vastu.

„Mängin rohkem küll enda jaoks, mind huvitab omandada huvitavaid üleminekuid ja noodikäike. Žanrisse kapseldumine viib nõudlikkuse languseni, seda on paljudel elualadel näha. Muu hulgas ka näiteks ulmekirjanduses, mille vastu mul on kauane huvi,” ühendab oma hobid ja tõsisemad huvid sujuvalt ühte ringi mees, kes igapäevaselt tegeleb arvutimaailma arendamisega, aga nendib, et kui arvutil kaas üles tõsta, siis sealt üllatust ei leia.

„Tuled küll põlevad, aga kedagi pole kodus,” ütleb Tanel Raja kujundlikult.

0 kommentaari

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias