Ilmselt 5. sajandil papüürusele kantud koptikeelne tekst Maarja sõnumitega, leitud Kairost 1896. aastal. Praegu asub Ashmole’i muuseumis Oxfordis. Repro ()

Riia Peetri kirikust saab reede õhtul paik, kus toimub helilooja Peeter Vähi verivärske heliteose – Maarja Magdaleena pühakirja tekstide alusel loodud oratooriumi esiettekanne.

Ühe tunni ja 15 minutit kestva heliteosega väljatulek on tänapäeva kiirustavas maailmas omamoodi julgustükk.

Kui mõne aastasaja eest oli veel täiesti normaalne, et helilooja kirjutas tunde vältava teose, mida publik saalis kannatlikult kuulas, siis viimase paarikümne aasta tormiline areng on suutnud inimeste mõtlemis- ja keskendumisvõimet sedavõrd killustada, et heliloojad julgevad vaid harva välja tulla lugudega, mille pikkus jääb üle poolegi tunni. Bachi mitmetunniseid passioone võetakse ette kanda ehk vaid ülestõusmispühade paiku mõnes kirikus kui kontserdisaalis, mille jaoks külastajate hulk pole elu ja surma küsimus. Eks osalt ole põhjuseks muidugi heliteoste tellijate rahakott – honorare makstakse ju minutipõhiselt –, ja nii mahuvadki kaasaja helimeistrite mõtted enamasti ikka 10–15 minuti sisse.

Peeter Vähi on seega hakkama saanud sulaselge julgustükiga. Lisaks on lätlaste Riia rahvusvahelise vaimuliku muusika festivali jaoks tellitud teos kirjutatud tänapäeva mõistes ülisuurele koosseisule: kaasa teevad sümfooniaorkester, sega- ja poistekoor ning hulk soliste. 

Miks just Maarja?

Veel enam on aga tegu julgustükiga, kui vaadata teose sisu. Esimest korda muusikaajaloos on teos kirjutatud nn apokrüüfilisele tekstile – Maarja Magdaleena evangeeliumile, mis omal ajal piiblist välja jäeti nagu ka Juuda ja Filippose oma. See tekst ei ole ka traditsiooniline Kristuse kannatuslugu, vaid pigem mõtisklus universumi olemusest, mida Jeesusele lähim inimene Maarja selles jutustab, vahendades oma õpetaja sõnumit.

Renessansiaegne suurmees Leonardo jäädvustas “Pühas õhtusöömaajas” tõenäoliselt just sõnumi Maarjast. Kuni Dan Browni menukile püsisid maailma senised tõekspidamised siiski veel vankumatud, ent “Da Vinci koodis” kandus renessansihingus paratamatult laia ilma.

Nüüd on siis ka muusikas samasugune ärkamishetk käes, mil Peeter Vähi tõstab oma uudisteose kaudu ausse Jeesusele lähedase naise ja tema sõnumi – seda paraku kopti keeles*, milles 1896. aastal Kairos leitud tekst kirja oli pandud.

* Kopti ehk kopti egiptuse keelt räägiti Egiptuses 17. sajandini, nüüdseks kuulub väljasurnud keelte hulka. 

 

“Maarja Magdaleena evangeelium”

Peeter Vähi oratooriumi “Maarja Magdaleena evangeelium” kannavad Riia Peetri kirikus ette Läti rahvusorkester, segakoor Latvija ja Riia toomkiriku poistekoor ning solistid Tõnis Mägi, Sevara Nazarkhan (Uzbekistan) ja Priit Volmer. Dirigeerib Risto Joost.

Tegemist on Jeesusele lähedal seisnud naise mõtisklusega universumi olemusest. Miks valis Jeesus välja just Maarja, kellele usaldas osa oma õpetussõnadest, et need tema kaudu siis teiste jüngriteni jõuaksid? Kas Jeesus võis usaldada naist, eelistades teda meestele ja andes talle õiguse oma sõnu lahti mõtestada? 

Mis on oratoorium?

Oratoorium (itaalia keeles tähendab “oratorio” palvesaali) on koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süžeel põhinev heliteos. Erinevalt ooperist ei kasutata oratooriumis lavakujundust, kostüüme ega liikumist. Oratoorium on alati vaimuliku sisuga, kuid pole seotud jumalateenistusega.

0 kommentaari

Kontakt

Telefon +372 614 4181
linnaleht@linnaleht.ee

Linnaleht sotsiaalmeedias