Internetis kogutakse allkirju Tuhala nõiakaevu kaitseks ning piirkonda lubjakivimaardla avamise vastu. Ettevõtmise algatajad väidavad, et maardla avamine teeks piirkonna loodusele palju kahju, muuhulgas hävitaks kuulsa Tuhala nõiakaevu, mis asub Tuhala jõe maa-alusel osal. Nõiakaevu kaitsjad ütlevad ka seda, et piirkonnast on avastatud uusi maa-aluseid jõgesid.
“Arendajate tellitud uuringutes ja keskkonnamõjude hindamistes vaikitakse teadlikult maha Nabala karstiala olemasolu, seal paiknevad maa-alused jõed, arheoloogilised mälestised ning piirkonda jäävad looduskaitsealad,” seisab pöördumises. “Nabala karstialal avaneb kaheksa maa-alust jõge, neist neli saab alguse Tuhala jõest.”

“Vitsamehed” ja teadlased
Teaduslikku maailmavaadet propageeriva portaali skeptik.ee asutaja ja eestvedaja Martin Vällik ütles, et põhjusi, miks Tuhala piirkonda tasub hoida ja kaitsta, on pöördumises rohkelt välja toodud, kuid väiteid maa-aluste jõgede kohta nimetas ta “Tuhala tuhajuhanite väljamõeldiseks” ja “pseudoteaduslikuks umbluuks”. “Need jõed eksisteerivad vaid entusiastidest “vitsameeste” peas,” sõnas ta. Vitsameeste all pidas ta silmas inimesi, kes puuoksa ehk nn nõiavitsa kasutades veesooni otsivad.
“Neid maa-alused jõgesid pole olemasolevate teaduslike andmete põhjal üldse avastatudki,” ütles Vällik ning täpsustas, et Tuhala jõe maa-alune osa, millel nõiakaev asub, on piirkonnas ainus maa-alune jõgi, mille olemasolu on teaduslikult tõestatud.
Nõiakaevu kaitseks allkirjade kogujate sõnul voolab karstialal kaheksa maa-alust jõge, neist pikim on 11-kilomeetrine Kurevere maa-alune jõgi. Samuti väidavad nad, et piirkonna suuremad karstialad – Nabala, Tuhala ja Kuimetsa – on maa-aluste vooluteede kaudu üksteisega seotud.

Uued voolusängid lihtsalt puuduvad
Vällik tõi välja, et Tuhala jõe maa-aluse osa pikkus jääb pooleteise kilomeetri kanti. “11 kilomeetrit pikk maa-alune jõgi ei oleks teaduslik sensatsioon ainult Eestis, vaid maailma mastaabis,” märkis ta.
Ta viitas 2008. aastal Soome geoloogide Tuhalas läbi viidud georadarmõõtmiste tulemustele. Uuringutega ei avastanud piirkonnast uusi maa-aluseid voolusänge. Piirkonnas tuvastati küll tõenäolised geoloogilised horisondid, milles võib tõenäoliselt leiduda maa-aluseid jõgesid, jõgede olemasolu kui fakt aga kinnitust ei saanud. Uuringu tulemused koos eestikeelse tõlkega on kättesaadavad Saku valla kodulehel.
Vällik tõi välja ka selle, et piirkonda uuris aastakümneid tunnustatud geoloog Ülo Heinsalu, kes samuti ei avastanud uusi voolusänge.